Maarjamõisa mõisa rajamise loost on teada, et see eraldati Tähtvere mõisa maadest 1730. aastatel. 1909. aasta seisuga kuulus mõis riigile, olles samal ajal Riia ja Miitavi (Jelgava) kreekakatoliku piiskopi käsutuses. 1911. aastal kingiti Maarjamõisa mõis Tartu Ülikoolile. Mõisa ühekorruseline lameda katusega puidust peahoone on ehitatud arvatavasti 19. sajandi alguses ning seda on aegade jooksul kasutatud elamuna. Säilinud on hoone ees asuv väike park ning mõned kõrvalehitised.

20. sajandi alguses ehitati Maarjamõisast põhja poole Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) kompleks, mis sai oma nime Maarjamõisa järgi ja mida on hiljem pidevalt laiendatud. Mõisasüda on jäänud Tartu linna sisse ning on ümbritsetud hoonestatud kvartalitega. Mõisakeskuses leidub väike park, mõisa juurde kuulub ka üks väheseid allesjäänud tiike Tartus.

Mõtet Maarjamõisa mõisahoonest kui üliõpilaste pesapaigast mõlgutati aastaid. Selleteemalisi kõnelusi peeti Tartu Ülikooli Kliinikumiga ligikaudu viis aastat. 2012. aasta detsembris jõuti sinnamaale, et peeti läbirääkimised SA TÜK juhatusega ning 2013. aasta jaanuaris sõlmitigi aadressil Lunini 12 asuva Maarjamõisa mõisahoone kasutusleping TÜ Kliinikumi ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi vahel. Juba 2013. aasta veebruaris toimusid esimesed Seltsi korraldatud üritused Maarjamõisa mõisahoones.

Lepingu pooled on kokku leppinud, et töötavad ühiselt hoone parema tuleviku nimel. Nii TÜ Kliinikum kui EAÜS näevad hoonet tulevikus Maarjamõisa meditsiinilinnaku üliõpilasmajana.

Maarjamõisa mõisahoone kasutamisluba on ürituste läbiviimiseks võimalik taotleda kõikidel eraisikutel ning juriidilistel isikutel. Kasutustingimustega saab tutvuda siin.

Võta ühendust treasurer@eays.ee.