Seisukohad – Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts

Abordi seisukoht (vastuvõetud sügis 2018)

Sissejuhatus

Antud dokument väljendab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) seisukohta abordiõiguses.

ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon määrab, et igaühel on õigus tervisele, arstiabile ning autonoomiale iseenda tervist, sealhulgas seksuaal- ning reproduktiivtervist, puudutavate otsuste tegemisel [1]. Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organization ehk WHO) määratluse järgi on seksuaaltervis inimese seksuaalsust puudutav füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund [2]. Reproduktiivtervis on seksuaaltervisliku heaolu tähtis aspekt. See hõlmab naise inimõigust omada täielikku autonoomiat otsustamaks kas, millal ja kui palju lapsi saada. [3] Eestis reguleerib aborte “Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus” [4] ja raseduse katkestamine on lubatud naise soovil enne 12. rasedusnädalat ning meditsiinilistel näidustustel kuni 22. rasedusnädalani.

Eestis reguleerib aborte “Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus” [4] ja raseduse katkestamine on lubatud naise soovil enne 12. rasedusnädalat ning meditsiinilistel näidustustel kuni 22. rasedusnädalani.

Sisu

Eestis on aastail 1992–2016 nii abortide üldarv kui ka abortide arv 1000 fertiilses eas naise kohta (abortiivsuskordaja) pidevalt ja märkimisväärselt vähenenud. Kui 1992. aastal teostati Eestis 25 803 aborti, siis 2017. aastal 4017 [6]. Kui 1992. aastal oli abortiivsuskordaja 69,6, siis 2017. aastal oli see näitaja 14,0. [7]

Abortide arv on Eestis vähenenud mitmel põhjusel. See on peamiselt seotud efektiivsete rasestumisvastaste meetodite kättesaadavuse paranemisega, muutustega tervishoiuteenuse pakkumises (noorte nõustamiskeskuste võrgustiku asutamine) ning koolidesse kohustusliku seksuaalhariduse sisseviimise ja arendamisega alates 1996. aastast. [8]

WHO defineerib ebaturvalist aborti kui protseduuri soovimatu raseduse lõpetamiseks, mis viiakse läbi vajalike oskusteta inimes(t)e poolt ja/või keskkonnas, mis ei vasta minimaalsetele meditsiinilistele standarditele. WHO andmete kohaselt teostatakse maailmas siiski ligikaudu 22 miljonit ebaturvalist aborti aastas, mille tagajärjeks on umbes 47 000 naise surm ja viie miljoni naise tervise jääv kahjustus. [9] WHO on seisukohal, et peaaegu igaüht neist oleks saanud ära hoida kaasaegse seksuaalhariduse, pereplaneerimise ning legaalsete ja turvaliste aborditeenuste pakkumisega. Peaaegu kõikides arenenud riikides on abort legaalne ning seksuaal- ja reproduktiivtervisega seotud teenused on üldiselt hästi kättesaadavad. [9] Märkimisväärne on, et riikides, kus abort on seadusega piiratud, esineb keskmiselt neli korda rohkem ebaturvalisi aborte. [10]

Aborditeenuste kättesaadavus on oluline ka seksuaalvägivalla kontekstis – American Journal of Obstetrics and Gynecology 1996. aasta uuringus leiti, et vaid 50% rasestunud seksuaalvägivalla ohvritest katkestasid selle. [11] Eestis ei ole seksuaalvägivallast põhjustatud raseduste abordid sage nähtus. Kõikides Eesti seksuaalvägivalla kriisiabi keskustes (Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas) pakutakse tasuta ja ööpäevaringset abi, mille hulgas on ka soovimatu raseduse ärahoidmine (nt SOS-pilli võtmine või vasega emakasisese vahendi paigaldamine). [12]

WHO tunnustab turvalise aborditeenuste kättesaadavust kui inimõigust. Peale selle soovitab WHO aborditeenuse pakkumisel lähtuda järgmistest õigustest:
● õigus saada võrdset kohtlemist, st olla mitte diskrimineeritud vanuse, rahvuse, puude,
usu, seksuaalse orientatsiooni või eelnevate abortide tõttu;
● õigus täielikule, täpsele ning lihtsasti arusaadavale informatsioonile;
● õigus informeeritud vabatahtlikule otsustamisõigusele ja autonoomiale;
● õigus konfidentsiaalsusele ja privaatsusele. [13]

Seisukoht

EAÜS seisab selle eest, et igale naisele oleks tagatud inimõiguste poolt määratud otsustusõigus oma keha ja tervise üle, sh vaba ligipääs abordile. Efektiivsed ning lihtsasti kättesaadavad seksuaal- ja reproduktiivtervise teenused, sh kättesaadavad rasestumisvastased vahendid, on vajalikud hoidmaks ära planeerimata rasedusi ning vähendamaks abortide arvu.

Peale selle tuleb jätkata laiapõhjalise seksuaalhariduse andmisega koolides ning noorte nõustamiskeskuste võrgustiku arendamisega, et suurendada teadlikkust seksuaal- ja reproduktiivtervise teemadel ning vähendada seega sotsiaalseid stigmasid. Eelmainitud meetmed on vajalikud, et jätkuks positiivne trend seksuaal- ja reproduktiivtervise näitajates, sh abortide statistikas.

Kõigil naistel on õigus saada tõenduspõhist ja usaldusväärset informatsiooni abordi kohta, mille põhjal teha otsus raseduse lõpuni kandmise või katkestamise kohta. Igale abordile peab eelnema erapooletu nõustamine, kus arst selgitab naisele raseduse katkestamise bioloogilist ja meditsiinilist olemust ning sellega seonduvaid riske.

Abordi seaduslik reguleerimine peab lähtuma naiste huvidest ning aborditeenused peavad olema kaasaegsed ja järgima parimaid kliinilisi praktikaid. EAÜS toetab abordi jätkuvat riiklikku rahastamist, et tagada aborditeenuste kättesaadavus.

Viited

1. UN. Universal Declaration of Human Rights. Kasutatud 16.11.2018.
http://www.un.org/en/universal-declaration-human-rights/
2. Sexual Health, Human Rights and the Law. World Health Organization. Kasutatud 16.11.2018.
http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/175556/9789241564984_eng.pdf
3. IFMSA Policy Document Ensuring Access to Safe Abortion. International Federation of Medical Students’ Associations. Kasutatud 16.11.2018.
https://ifmsa.org/wp-content/uploads/2017/03/GS_MM2017_Policy_Ensuring-Access-to-Safe-AbortionAmendedVersion.pdf
4. Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus. Riigiteataja. 2015.
https://www.riigiteataja.ee/akt/120022015011
5. Gilda Sedgh et al. Intended and Unintended Pregnancies Worldwide in 2012 and Recent Trends. 2014.
www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4727534/
6. Abordid. Statistikaamet. 2018.
https://www.stat.ee/34273?highlight=abort%27
7. Eesti Meditsiiniline Sünniregister 1992-2006. Eesti Abordiregister 1996-2006. Tervise Arengu Instituut. 2017.
https://intra.tai.ee/images/prints/documents/151264879040_Kogumik%202017%20(EMSR%201992-2016,%20%20AR%201996-2016)%20TAI.pdf
8. Part K. Sexual health of young people in Estonia in a social context: the role of school-based sexuality education and youth-friendly counseling services. DISSERTATIONES MEDICINAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS. University of Tartu Press 2015.
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/48844/part_kai.pdf?sequence=1&isAllowed=y
9. Safe Abortion: technical and policy guidance for health systems. 2012. World Health Organisation. 2nd ed. Kasutatud 16.11.2018.
http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/70914/9789241548434_eng.pdf?sequence=1
10. Abortion Policies and Reproductive Health Around the World. UN. Kasutatud 16.11.2018.
http://www.un.org/en/development/desa/population/publications/pdf/policy/AbortionPoliciesReproductiveHealth.pdf
11. Rape-related pregnancy: estimates and descriptive characteristics from a national sample of women. Kasutatud 16.11.2018.
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8765248
12. Abi seksuaalvägivalla üleelanutele. Pelgulinna sünnitusmaja.Kasutatud 16.11.2018.
http://www.synnitusmaja.ee/osakonnad/naise-tervis/abi-seksuaalvagivalla-korral/
13. Clinical Practice Handbook for Safe Abortion. World Health Organization. Kasutatud 16.11.2018.
http://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/97415/9789241548717_eng.pdf

Alkoholi seisukoht (vastuvõetud kevad 2020)

Sissejuhatus

Antud dokument väljendab Eesti Arstiteadusüliõpilaste seisukohta alkoholi liigtarbimise suhtes. Seisukoht keskendub Eesti elanikkonnale üldisemalt, kuid erilist tähelepanu pööratakse alkoholi tarbimisele laste ja noorte seas.

Alkoholi liigtarbimisel on tõsine mõju rahvatervisele ning seda peetakse ülemaailmselt üheks suurimaks terviseprobleemide riskifaktoriks. Alkoholi kuritarvitamine on riskifaktoriks neuropsühhiaatriliste häirete, südame- ja veresoonkonnahaiguste, maksatsirroosi ja mitmete kasvajate tekkele. [1] Aastal 2016 kaotas ülemaailmselt alkoholi liigtarbimise tagajärjel elu ligikaudu 3 miljonit inimest (5,3% kõikidest surmadest). Alkoholi liigtarvitamine mängib olulist rolli enneaegse surma või invaliidsuse tõttu kaotatud eluaastate juures, ennekõike vaimse tervise häirete ja õnnetusjuhtumite tõttu. [2]

Täiskasvanud eestlaste seas hindab vaid 4% enda alkoholitarvitamist liiga suureks, kuid ekspertide hinnangul on see suurusjärk ligikaudu 30%. [3] Alkohol on levinud ka noorte seas: 87% Eesti kooliõpilastest on alkoholi tarvitanud juba enne 16. eluaastat. [4] Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kõrge – tööealiste meeste hulgas 11% ja tööealiste naiste hulgas 2,1% (Euroopa Liidu keskmine vastavalt 5,4% ja 1,5%). [5] Alkoholi liigtarvitamisel on tõsised tagajärjed nii indiviidi kui ka ühiskondlikul tasandil. Aastal 2017 moodustasid alkoholijoobes sooritatud enesetapud 39,8% kõigist suitsiididest Eestis. Suurim osa alkoholiga seotud surmadest olid põhjustatud alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete poolt. Alkoholi liigtarbimine viib ka tervist ohustava käitumiseni, mis võib lõppeda surmaga: suur osakaal inimestest, kes surevad tuleõnnetuste, uppumise ja kukkumise tagajärjel, on alkoholijoobes. [6]

Seisukoht

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts (EAÜS) on seisukohal, et alkoholi liigtarbimise vähendamiseks Eesti ühiskonnas on vajalik multidistsiplinaarne lähenemine. Probleemi lahendamiseks on oluline keskenduda üleüldisele alkoholikultuurile meie ühiskonnas, selle mõjule kõigi vanusegruppide vaimsele ja füüsilisele tervisele ning erinevatele sotsioökonoomilistele teguritele. EAÜS kutsub üles erinevaid osapooli, k.a. avalik ja erasektor, tervishoiu- ja haridussüsteem ning muud oma ala spetsialistid, koostööks, et maailma kõige tervemad ja õnnelikumad inimesed elaksid Eestis.

Alkoholi kättesaadavus, reklaam ja turundus

Alkoholi kättesaadavust tuleks piirata, eriti noorte seas. Selleks tuleks suurendada järelevalvet alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle (nt müük alaealistele, illegaalne müük) ning harida elanikkonda noorte inimeste alkoholi tarbimise negatiivsetest tagajärgedest. Samuti tuleks hinnata, kas alkoholi ostmise vanusepiirangu tõstmine vähendaks alkoholi tarbimist noorte seas ning ühiskonnas üldisemalt. Elanikkonna üldist alkoholi tarbimise hulka tuleks vähendada piirates alkoholi kättesaadavust. Selleks võib kasutada meetmeid nagu jaemüügikohtade arvu piiramine ning kellaajaliste piirangute seadmine toitlustus- ja muudes meelelahutusasutustes.

Langev trend alkoholi tarbimises näitab seniste meetmete ja üldisema alkoholipoliitika tõhusust tarbimise vähendamises Eesti rahvastiku seas. Praegused piirangud alkoholi turustamisele ja presenteerimisele on suure tõenäosusega langevasse trendi palju panustanud – seega tuleks neid säilitada, kehtestada ja vajadusel ka laiendada.

Alkoholi tarbimine laste ja noorte seas

Kutsume üles kohalikke omavalitsusi aktiivselt otsima võimalusi lihtsustamaks huvitegevuse kättesaadavust olenemata perede toimetulekust, regionaalsest paiknevusest ning laste ja noorte erivajadusest; võtma vastu riigi tuge ning aktiivselt koos Eesti Noorsootöö Keskusega parandama noorsootöö elluviimise võimalusi; aktiivselt kaasama noori, tõstmaks projektide eesmärgipärasust ning huvi sihtgrupi seas; aktiivselt kaasama kogukonna elanikke ning noortega tegelevaid inimesi, tõstes huvigruppide teadlikkust.

Haridusasutusi kutsume üles käsitlema alkoholi mõju ning sellest tulenevaid sotsioökonoomilisi probleeme nii inimeseõpetuse kui ka ühiskonnaõpetuse tundides õppekava osana, pöörama tähelepanu varajase ennetuse olulisusele ning toetama noorte õppekavaväliseid huvitegevusi.

Last ümbritsevate täiskasvanute hoiakud ja käitumine mõjutavad last tugevalt, seega julgustame lapsevanemaid rääkima noortele alkoholi tarvitamisega kaasnevatest kahjudest. Noores eas alkoholi mittetarbimises on oluline roll headel perekondlikel suhetel, pere reeglitel ning vanemate järelvalvel, kusjuures liiga karmid reeglid ajendavad tavaliselt lapsi varem alkoholi jooma. Oluline on anda lapsevanematele näpunäiteid oma lapsega alkoholist rääkimiseks ning piirangute seadmiseks.

Alkohol ja vaimne tervis

Peame oluliseks arendada esmatasandi alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja nõustamise süsteemi tõhusust ja ravi- ning rehabilitatsiooniteenuste tõhusust paranemiseks motiveeritud alkoholisõltuvusega isikutele; seejuures tagada koolituste, juhiste, võrgustikukoostöö ja rahastamise abil personali kompetentsus nimetatud teenuste osutamiseks.

Sisu

Alkoholi kättesaadavus, reklaam ja turundus

Aastatel 2008-2018 langes Eestis nii kange alkoholi tarbimine (–47%) ning lahjade alkohoolsete jookide tarbimine (–63%). Aasta 2017 seisuga tarbiti alkoholi Eestis 10,3 liitrit täiskasvanud (15+) elaniku kohta 100% alkoholis, Rootsis 9,1 liitrit, Norras 6,8 liitrit ja Islandil 7,9 liitrit. Samal aastal oli kange alkoholi registreeritud tarbimine Eestis 3,0 liitrit täiskasvanud (15+) elaniku kohta 100% alkoholis. Rootsis ja Norras 1,0 liitrit, Islandil 0,2 liitrit. [6]

Joonis 1. Kogu alkoholi ja registreeritud kange alkoholi tarbimine liitrites täiskasvanud (15+) elaniku kohta 100% alkoholis aastal 2017. [6]

Alkoholi ostuvõimalusi on Eestis piisavalt ning alkohol on kergesti kättesaadav. Valdaval osal Eesti elanikest jääb lähim alkoholi ostukoht kuni kümneminutilise teekonna kaugusele. Registreeritud alkoholi jaemüügikohtade arv kokku 100 000 elaniku kohta (27.04.2018 seisuga) oli Eestis 228,9. Norras 87,2, Rootsis 70,6 ja Islandil 15,0. [6]

Joonis 2. Registreeritud alkoholi jaemüügikohtade arv kokku 100 000 elaniku kohta (27.01.2018 seisuga.) [6]

Suurem alkoholi müügikohtade tihedus ning pikemad alkoholimüügi kellaajad on seotud kõrgenenud alkoholi tarbimisega ning seetõttu ka suurema arvu alkoholi liigtarbimisega seotud õnnetustega (sealhulgas enesevigastamine ja liiklusõnnetused). [1]

Lisaks sellele ei ole Eestis alkoholi müümisel toitlustusasutustes, erinevalt jaekaubandusest, kellaajalisi piiranguid. Alkohol on kergesti kättesaadav ka Eesti noortele: 87% Eesti õpilastest on enne 16. eluaastat vähemalt korra alkoholi tarvitanud. Aastal 2016 läbi viidud uuringu järgi hindasid üle 50% vastanud 15-16-aastastest õpilastest, et alkohol ja tubakatooted on nende jaoks kergelt kättesaadavad. [4] Nii Soomes, Rootsis, Norras ja Islandil on kange alkoholi ostmise vanusepiirang 20 eluaastat. Rootsis ja Islandil on ka lahja alkoholi ostmise vanusepiirang 20 eluaastat. See võib selgitada, miks nendes riikides tarbitakse kordades vähem kanget alkoholi täiskasvanud (15+) elaniku kohta 100% alkoholis. [6]

Alkoholi reklaam suurendab alkoholi tarbimist elanikkonna seas [7] ja mängib rolli noorte alkoholi tarbimise algatamises ning riskantsete tarbimisharjumuste kujunemisel. [1] Eestis aastal 2018 jõustunud reklaamipiirangud keelustasid täielikult alkoholi välireklaami ja reklaami sotsiaalmeedias ning piirasid veelgi alkoholi reklaami televisioonis, raadios ja ajakirjades. Aastal 2019 jõustunud piirangute järgi peab alkohol kõikides Eesti kauplustes olema teistest kaupadest eraldi ja seda ei tohi näha olla tänavalt ega ka ülejäänud müügisaalist. [8]

Alkoholi tarbimine laste ja noorte seas

Alkoholi tarbimine lapsepõlves on lapse arengule kahjulik: suurtes kogustes alkoholi tarbimist noores eas seostatakse oluliste muutustega aju struktuuris ning funktsioonides, samuti maksa-, luude-, endokriinsüsteemi ning kasvu häiretega. Varases eas (eriti enne 13. eluaastat) alkoholi tarvitama hakanud lastel on suurem oht nooruki- ning täiskasvanueas alkoholi kuritarvitamiseks, samuti joovad nad sagedamini, suuremates kogustes ning jäävad ka sagedamini purju. [9]

Noored, kelle peres tarvitatakse alkoholi, alustavad ka ise varem alkoholi tarbimist. Inglismaal tehtud uuring näitas, et peres, kus ei tarbita alkoholi, polnud 85% lastest samuti alkoholi tarbinud, samas kui peres tarbis alkoholi üle 2 inimese, siis polnud vaid 33% lastest ise alkoholi tarbinud. [10] Noores eas alkoholi mittetarbimises on oluline roll headel perekondlikel suhetel, pere reeglitel ning vanemate järelvalvel, kusjuures liiga karmid reeglid ajendavad tavaliselt lapsi varem alkoholi jooma. [9] Vähem tarvitavad alkoholi noored, kes on rahul oma suhetega vanematega ning noored, kes tajuvad vanemate lähedust ja hoolitsust. [4] Toetavad suhted, ambitsioonid ning head võimalused on põhilised tegurid, mis kaitsevad noori alkoholi kuritarvitamise eest. [11] Oluline on anda lapsevanematele näpunäiteid oma lapsega alkoholist rääkimiseks ning piirangute seadmiseks. Samuti tuleb neile selgitada, miks on alkoholi tarbimine noortele kahjulik, milliseid riske võib see endaga kaasa tuua ning kuidas riskid sõltuvad lapse vanusest ja tarbitud alkoholi kogusest. [9] Antud teemade käsitlemine lapsevanemate poolt peaks toimuma enne alkoholi proovimist. Nooremas eas on lapsevanem lapse jaoks enamasti kõige olulisem ning tema hinnangud annavad lapsele suuna, mis on õige või vale. [12]

1995. aastal läbi viidud European School Survey Project on Alcohol and other Drugs (ESPAD) uuringu kohaselt olid Islandi noored koos teiste Skandinaavia noortega alkoholi tarbimise esirinnas. Põhjamaade noored olid tõenäolisemalt tihedamini purjus kui teised Euroopa teismelised, lisaks esines neil rohkem alkoholiga seotud õnnetusi või vigastusi . [13] Uuringu algusest on Islandi noorte alkoholi tarbimine järjest vähenenud, 2015. aastal oli alla 16-aastastest noortest elus vähemalt korra alkoholi tarbinud 35%, mis on Euroopa kõige madalam tulemus. [11] Selle põhjuseks peetakse Islandi ametivõimude järjepidevaid pingutusi riskifaktorite kahandamisel, tugevdades ja toetades vanemlikke, kogukondlikke ning koolipoolseid kaitsvaid tegureid. [13]

Islandi mudeli põhjal keskenduti eakaaslaste tähtsusele ja noorukite vaba aja veetmise korraldamisele, suunates sellega noorukite seltskondade käitumist. Õppetööväliste tegevuste organiseerimine noorukite elustiili ning käitumise kujundamiseks on näidanud uuringute põhjal positiivset mõju noorte vaba aja veetmisele. On leitud, et juhendatud vabatahtlik töö ja sportimine vähendab noorukite alkoholi tarbimist, samuti annab võimaluse osaleda tegevustes, projektides, samaaegselt arendades eluks olulisi oskusi ning luues eesmärke, mille poole püüelda. Islandi mudel keskendub neljale alustalale: [13]

1) info kogumine ning probleemi teadvustamine;
2) kogukonnakesksed muudatused ja arutelu, mobiliseerimine, kaasates kõiki;
3) kohaliku tasandi muutused;
4) reflektsioon, analüüs ja parandamine.

Eestis on kohaliku omavalituse (KOV) korralduse seaduse ja seda täiendava Noorsootöö Seaduse kohaselt omavalitsuse üheks ülesandeks korraldada noorsootööd. [15,16] Just KOV-i ülesandeks on tegeleda noorsootöö korraldustööga oma haldusterritooriumil, seejuures sätestades noorsootöö prioriteedid oma arengukavas ning planeerides nende teostamiseks vajalikud eelarvevahendid oma eelarves ning rahastades ja arendades nii munitsipaalomandis olevaid noorsootööasutusi kui delegeerides neid ülesandeid kodanikuühendustele. Kättesaadavuse tagamiseks on vajalik vähendada erisusi, mis on tingitud näiteks perede toimetulekust, laste ja noorte erivajadustest, KOV-ide erinevast finantsvõimekusest, regionaalsest paiknevusest ning asustuse jaotusest ja transpordikorraldusest. Kogukonnakesksete muudatuste elluviimiseks on toeks KOV-ide huvitegevuse toetusfond, mille eesmärgiks on parandada nende elanikest lastele ja noortele huvitegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust, vähendamaks mitteosalejate osakaalu. [17] Huvitegevuse fondi toetus annab aktiivsetele kogukondadele võimaluse taotleda lisaraha huvitegevusega, samuti pakub erinevaid toetavaid tegevusi välja Eesti Noorsootöö Keskus, mille eesmärgiks on parandada riigi ja KOV-ide vahelist suhtlust noorsooteemadel. [18]

Alkohol ja vaimne tervis

Alkoholi kuritarvitamine on üheks suureks riskiks neuropsühhiaatriliste häirete kujunemisel. Alkoholijoove, -sõltuvus, joomasööstud või alkoholist võõrdumine võivad olla häirunud toimetuleku põhjuseks sotsiaalsetes rollides. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) globaalses strateegias alkoholi liigtarbimise vähendamiseks on välja toodud, et erilist tähelepanu tuleb juhtida kahju vähendamisele liigtarvitaja ümbritsejatele. Mõjutatavad indiviidid on näiteks elukaaslane või partner, lapsed, sugulased, naabrid, kolleegid, samas majapidamises elavad inimesed või võõrad (viimane levinud joobes juhtimise tõttu tekkinud liiklusõnnetustes). [1]

Kõige sagedasemate alkoholiga seotud diagnooside seas on alkoholipsühhoos ja alkoholisõltuvus. [6] Lisaks kroonilistele haigustele panustab alkoholi tarbimine vigastuste tekkele ning üldisele suurenenud riskikäitumisele, kuna erinevad enese- ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid häiruvad. Alkoholi tarvitamisest tulenevad probleemid on tavaliselt seotud alkoholisõltuvusega (sh ärajäämanähud, kontrolli kadumine, sotsiaalne võõrandumine). Alates 20. eluaastast kuni 60. eluaastani on meeste vigastussurmade hulgas esikohal vahelduvalt kas mürgistus või enesetapp. Keskealistest suitsiidi sooritanutest valdav enamus (82%) olid alkoholi liigtarvitajad. [5]

Noorte vaimne tervis ja riskikäitumine on otseselt seotud: Eesti koolinoorte tervisekäitumise uuring on välja toonud, et depressiivseid episoode ja suitsiidimõtteid esineb rohkem noortel, kes on korduvalt alkoholijoobes olnud. Vanemate alkoholi tarvitamist probleemseks hinnanud lapsed pidasid sagedamini enda füüsilist ja vaimset tervist halvemaks ning neil oli keerulisem oma muredest vanematega rääkida. Lisaks hindasid nad enda õppeedukust ja koolis käimise meeldivust madalamaks. Samas on need õpilased, kes on oma vanema alkoholi tarvitamist probleemiks pidanud, ise sagedamini alkoholi tarvitanud ning alkoholijoobes olnud. [19]

Alkoholisõltuvuse esinemissagedus Eestis on võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kõrge ning moodustab tööealiste meeste hulgas 11%, tööealiste naiste hulgas 2,1% (Euroopa Liidu keskmine vastavalt 5,4% ja 1,5%). Inimeste teadlikkus alkoholi ohtlikkusest ja alkoholisõltuvusest kui haigusest on suhteliselt madal ning mittetõenduspõhiste meetodite levik patsientide ja ka spetsialistide seas takistab teaduspõhiste meetodite rakendamist. Pahatihti kiputakse tõsise alkoholiprobleemiga inimest häbimärgistama. [5]

Eestis ei ole sõltuvusravi kättesaadavus piisav ja kõigile tagatud ning suures osas tasuvad patsiendid psühhiaatrilise abi eest ise. Samuti puudub kaasaegne tõenduspõhine alkoholisõltuvuse diagnostika ja eestikeelne ravijuhis. Alkoholisõltuvuse statsionaarne ravi piirdub sageli vaid lühiaegse detoksikatsiooniga alkoholivõõrutusseisundi korral, mille käigus ei kavandata edasisi tegevusi alkoholitarvitamise vähendamiseks või lõpetamiseks. Hetkel ei saa ravikindlustuse eelarves olemaosoleva psühhiaatrilise abi mahu juures pakkuda sõltuvushäirete raviks vajalikke teenuseid. [5]

Sõltuvushäirega patsiendi ravieesmärkide saavutamine eeldab koostööd ja sujuvat infovahetust pere- ja eriarstide vahel. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi sidusust on sõltuvushäirete lahendamiseks vaja tugevdada ning luua sotsiaalsüsteemis alkoholisõltuvusest vabanemise või sõltuvuse kontrolli all hoidmise ning sõltuvusega isiku toimetulekut parandavaid rehabilitatsiooni- või erihoolekandeteenuseid. Olemasoleva alkoholisõltuvuse abi korralduse ja teenuse osutajate kohta puudub nii tervishoiutöötajatel kui ka patsientidel ülevaatlik süstematiseeritud teave ning puuduvad käitumissoovitused ja nõustamisteenused alkoholisõltuvusega inimese lähedastele ja pereliikmetele. [5]

Alkoholi liigtarbimise mõju tervishoiusüsteemile ja roll tervist ohustavas käitumises

Aastal 2017 moodustasid alkoholi mõju all sooritatud enesetapud 39,8% kõigist suitsiididest Eestis. Alkoholiga seotud haiguste osas oli 2017. aastal arsti juurde pöördumisi 8501, enim neist alkoholpsühhoosi, alkoholisõltuvuse, alkoholi toksilise toime ning maksa alkoholtõve tõttu. Samal aastal oli alkoholiga seotud haigustest põhjustatud surmade arv 451, millest suurem osa olid põhjustatud alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete poolt, sellest järgmisena alkohoolse kardiomüopaatia ning maksa alkoholtõve poolt. Enamik ravikulusid alkoholist tingitud haiguste korral olid seotud alkoholi psühhoosiga ja maksa alkoholitõvega. Aastal 2017 oli kogukulu alkoholist tingitud haiguste poolt Eesti tervishoiusüsteemile 4,2 miljonit eurot. [6]

Alkohol omab suurt mõju ka tervist ohustavas käitumises. Aastal 2017 moodustasid kõikidest mootorsõiduki õnnetustest joobes juhi poolt põhjustatud õnnetused 13% – kokku registreeriti 5713 joobes mootorsõiduki juhtimist ning purjus juhtide osalusel toimus kokku 182 liiklusõnnetust, milles hukkus 13 inimest ja sai vigastada 233. Sellele vaatamata on liikluses joobes juhtide poolt põhjustatud õnnetuste protsent vähenenud – 2006. aastal oli osakaal kõigist mootorsõiduki õnnetustest 21%. Teiste meetmete seas on tõenäoliselt langevasse trendi panustanud ka kellaajaliste piirangute seadmine alkoholimüügile öötundidel. Joobeseisund põhjustab surmasid ka tuleõnnetuste, uppumiste ja kukkumiste tõttu. 2017. aastal hukkus tuleõnnetustes 27 joobeseisundis isikut (65,9% kõigis tuleõnnetustes hukkunutest) ning joobes uppunuid oli 18 (46,2% kõigist uppunutest). Joobeseisundis kukkumise tagajärjel suri 21 inimest (26,9% kõigist kukkumise tagajärjel hukkunutest). [6]

Viited

1. Global strategy to reduce the harmful use of alcohol. World Health Organisation 2010. Kättesaadav: https://www.who.int/substance_abuse/publications/global_strategy_reduce_harmful_use_alcohol/en/ Kasutatud 29.04.2020

2. Global status report on alcohol and health 2018. World Health Organisation 2018. Kättesaadav: https://www.who.int/publications-detail/global-status-report-on-alcohol-and-health-2018 Kasutatud 29.04.2020

3. TAI: alkoholi liigtarvitamist märgatakse liiga hilja. Tervise Arengu Instituut 2017. Kättesaadav: https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4140-tai-alkoholi-liigtarvitamist-margatakse-liiga-hilja Kasutatud 29.04.2020

4. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15-16-aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Tervise Arengu Instituut 2016.
Kättesaadav: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/147436247968_Uimastite_tarvitamine_koolinoorte_seas_uuringu_raport_2016.pdf Külastatud 29.04.2020

5. Alkoholipoliitika roheline raamat. Sotsiaalministeerium 2014. Kättesaadav: https://www.tai.ee/images/PDF/Alkoholipoliitika_roheline_raamat.pdf Kasutatud 29.04.2020

6. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 2018. Tervise Arengu Instituut 2018. Kättesaadav: https://intra.tai.ee/images/prints/documents/154270780324_Alkoholi%20aastaraamat%202018.pdf Kasutatud 29.04.2020

7. Immediate effects of alcohol marketing communications and media portrayals on consumption and cognition: a systematic review and meta-analysis of experimental studies. Stautz et al. BMC Public Health 2016; 16:465.
Kättesaadav: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27278656

8. Alkoholiseadus. Riigiteataja 2002. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/AS Kasutatud 30.04.2020

9. Guidance on the consumption of alcohol by children and young people. Donaldson L. 2009. Kättesaadav: http://www.ias.org.uk/uploads/pdf/News%20stories/doh-report-171209.pdf Külastatud 30.04.2020

10. Smoking, drinking and drug use among young people in England – 2018: part 7 – young people and alcohol: the context.
Kättesaadav: https://digital.nhs.uk/data-and-information/publications/statistical/smoking-drinking-and-drug-use-among-young-people-in-england/2018/part-7-young-people-and-alcohol-the-context-drug-use-among-young-people-in-england/2018/part-7-young-people-and -alcohol-the-context Külastatud 29.04.2020

11. The European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs (ESPAD) Report 2015. Kättesaadav: http://www.espad.org/report/situation/alcohol-use Külastatud 29.04.2020

12. Tarkvanem.ee infokeskkond. Tervise Arengu Instituut. Kättesaadav: https://tarkvanem.ee/alkohol/ Külastatud 30.04.2020

13. Substance use prevention for adolescents: the Icelandic Model. Sigfusdottir et al. Oxford University Press 2008. Kättesaadav: http://www.rannsoknir.is/wp-content/uploads/2015/06/Substance-use-prevention-for-adolescents-the-Icelandic-Model.pdf Külastatud 29.04.2020

14. Effectiveness of school-based preventive interventions on adolescent alcohol use: a meta-analysis of randomized controlled trials. Strom et al. Substance Abuse Treatment, Prevention, and Policy 2014.
Kättesaadav: https://substanceabusepolicy.biomedcentral.com/articles/10.1186/1747-597X-9-48 Külastatud 29.04.2020

15. Noorsootöö seadus. Riigiteataja 2018. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016006?leiaKehtiv Külastatud 29.04.2020

16. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Riigiteataja 2020. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/126032013006?leiaKehtiv Külastatud 29.04.2020

17. Noorte huvitegevuse toetussüsteemi kontseptsioon. 2016. Kättesaadav: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/160401_huvitegevuse_konts_vv_otsustega_10_03_16_uuendatud.pdf Külastatud 29.04.2020

18. Eesti Noorsootöö Keskuse toetatavad tegevused. Kättesaadav: https://entk.ee/toetused/ Külastatud 29.04.2020

19. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. Tervise Arengu Instituut 2019. Kättesaadav: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/158107216065_Eesti_kooliopilaste_tervisekaitumine_2017_2018_uuringu_raport.pdf Külastatud 29.04.2020

Kliimamuutuse seisukoht (vastuvõetud kevad 2020)

Sissejuhatus

Mõisted:

– kliimamuutus – pikaajalise statistilise ilmastikurežiimi muutumine. Tuleb eristada kliimakõikumistest, lühikestel ajavahemikel ei ole eristamine võimalik. (1)

– põud – nähtus, mida iseloomustavad vähenenud jõgede vooluhulk, pinnase niiskus ja/või põhjavee varud. Põuad kujunevad ebatavaliselt vähese sademehulgaga perioodi tulemusel, mida mõnikord süvendab ka suurenenud aurustumine.

– maastikupõleng – planeerimata põleng, mis leiab aset looduslikus alas, näiteks metsas, rohemaal vms. (2)

– globaalne tervis – inimeste tervis ülemaailmses kontekstis. Mõiste “globaalne tervis” prioritiseerib kogu inimkonna tervist üle kindlate rahvastike vajaduste. (3)

– kasvuhoonegaasid – süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesiniku ühendid (HFC), perfluorsüsiniku ühendid (PFC) ja väävelheksafluoriid(SF6). Nende gaaside molekulid seovad Maalt atmosfääri tagasipeegelduvat infrapunast kiirgust, tõstes sellega atmosfääri temperatuuri. (4)

– CO2 ekvivalent – üks tonn CO2 või sellega samaväärse globaalse soojenemise teguriga kogus mistahes muud Kyoto protokolli lisas A loetletud kasvuhoonegaasi. (4)

– süsiniku jalajälg – süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside (metaani, dilämmastikoksiidi jt) heite koguhulk, mis kaasneb inimese, organisatsiooni või mõne muu üksuse tegevusega või tekib toote või teenuse olelusringi jooksul. Iseloomustab inimtegevuse mõju keskkonnale, eriti kliimamuutusele. (1)

– maailmamere veetaseme tõus – Maailmamere veetaseme tõusu mõjutavad tegurid on soojuspaisumine, liustike sulamine ja jääkilpide sulamine (5–7)

Kliimamuutused mõjutavad inimkonna tervist olulisel määral. Kliimasoojenemine on rahvusvaheliselt teadlaste enamuse poolt tunnustatud tõsiasi. Muutused on juba toimumas ning mõjutavad igapäevaelu täna ja ka kaugemas tulevikus. Kliimamuutuste põhjused on nii looduslikud kui ka inimtekkelised. (8) Inimtegevuse tulemusel atmosfääri paisatud kasvuhoonegaaside lisandumise tõttu on kasvuhooneefekt võimendunud sellisel määral, mis on elukeskkonnale kahjulik. (9) WHO 2019. aasta hinnangul on kliimamuutus üks olulisemaid riske globaalsele tervisele. (10)

Inimese mõju hindamisel tõlgendatakse kasvuhoonegaasid CO2 ekvivalentideks. Riigi heite arvutamisel võetakse arvesse vaid konkreetse riigi piirides õhku paisatud CO2 (11). Eesti riigi heide ühe elaniku kohta on 14,8 tonni aastas (2018. aasta seisuga), kuuludes suurimate hulka maailmas. Näiteks Hiinas on see arv 7,2 tonni ja Indias 1,9 tonni, Soome 8,5 ja Lätis 3,7 tonni. (12) Eestis tekitab ülekaalukalt kõige enam CO2 heidet põlevkivitööstus (13). Eestlaste süsiniku jalajälje hindamisel ei piisa aga vaid Eesti riigi CO2 heite vaatamisest. Sellele tuleb lisada veel heide, mida põhjustab siia imporditavate kaupade tootmine. Kuna nii energia kui kaupade tootlus sõltub nõudlusest, on kliimamuutuste ohjamise keskmeks inimeste isiklikud tarbimisvalikud. Poliitilistel otsustel ning teadusarendustel on seejuures oluline toetav roll.

Järgnevas sisu peatükis kirjeldame lühidalt kliimamuutuste mõju inimtervisele. Vaata täpsemalt kirjeldatud tervisemõjude kohta Keskkonnatervise töögrupi dokumendi esimesest peatükist.

Sisu

Maailmamere veetaseme tõusuga sagenevad üleujutused ja tormid, väheneb saagikus ja joogivee kättesaadavus (5). Maailmamere temperatuuri tõustes võivad maailmamere ökosüsteemid jääda hapnikuvaegusesse, mis läbi toiduahela mõjutab tugevalt ka inimest (14). Üleujutustega kaasneb reostus, mistõttu suureneb silmade, kõrvade naha ja seedekulgla nakkushaiguste ning põletike risk. (15) Kliimamuutusega kaasneb siirutajatega levivate nakkushaiguste levialade laienemine ning haigusjuhtude sagenemine (16). Kliima mõjutab ka paljude vee ja toiduga edasi kanduvate patogeenide kasvu, ellujäämist, püsimist, levikut ja virulentsust (17). Näiteks levivad senisest enam nakkuslikku kõhulahtisust põhjustavad mikroorganismid, malaariatekitajad, borreliad ning flaviviirused.

Kliimamuutusega sagenevad ka põuad ja maastikupõlengud. Põuad põhjustavad 59% ekstreemsetest ilmastikuoludest tingitud suremusest (18). Maastikupõlengute tagajärjel tõuseb hingamisteede põletike, ateroskleroosi ja tromboosi risk (19). Põuaga kaasneb õhu- ja veekvaliteedi langus, joogivee puudus ning maastikupõlengute oht (20,21). Looduskatastroofid võivad põhjustada ka vigastusi ning vaimse tervise probleeme. (5)

Kliimasoojenemise enim tajutav efekt Eestis on kuumalainete sagenemine. 1960. aastatest on Eestis olnud 16 kuumalainet, neist 10 vahemikus 2010…2018. Kuumalainetest on enim ohustatud eakad, kuna nende kohanemis- ja termoregulatsioonivõime on langenud. Kuumalainete ajal suureneb eakate suremus eelkõige südame- ja veresoonkonnahaigustesse, kuid ka hingamisteede haigustesse. Hinnanguliselt võiks Eestis mustema stsenaariumi korral kuumalainete sagenemine (praeguse rahvastiku ja suremuse üldmäära juures) lisada 21. sajandi lõpuks üle 1000 varajase surma aastas. (22) Palav töökeskkond on muuhulgas oluline töötervishoiu probleem, kuna langetab vaimset võimekust ning võib põhjustada kuumakurnatust ja -rabandust (17).

Kliimamuutuse mõjud füüsilisele ja vaimsele tervisele on omavahel tihedalt seotud. Üha sagenevad ja raskemad looduskatastroofid põhjustavad elanikes meeleoluhäireid, näiteks ärevushäireid ja depressiooni. Kliimamuutuse põhjustatud füüsilise tervise probleemid soodustavad vaimse tervise häirete kujunemist ja vastupidi. Kliimamuutus ohustab looduslikku ja sotsiaalset keskkonda, millele inimesed tuginevad oma heaolu rajamisel ja toimetulekus. (23) Migratsiooniga kaasneb alatoitumuse, toidu ja veega levivad nakkuste, leetrite, meningiidi, ägedate hingamisteede infektsioonide, suguhaiguste, emasuremuse, vaimse tervise häirete jt terviseprobleemide laialdasem levik. (17)

Rääkides terviseprobleemidest ei saa mööda vaadata tervise ebavõrdsusest. Inimtekkeliste kliimamuutuste eest vastutavad peamiselt arenenud riigid, kuna nende kasvuhoonegaaside heide on kordades suurem arengumaade omast. Enim kannatavad kliimamuutuste tõttu aga just arenguriigid, kus juba praegu esineb vee- ja toidupuudus ning on madal toimetulekuvõime looduskatastroofidega. Kliimamuutuse tagajärjel kasvab riikide arv, mis ei suuda oma siseriiklikku toiduvajadust katta (24). Toidu halva kättesaadavuse korral halveneb inimeste tervis, sagenevad alatoitumus, laste surmad ja arenguhäired (17). Sama kasvuhoonegaaside emissiooni trendi jätkudes kujuneb sellest tõenäoliselt probleem ka arenenud riikidele, sest arengumaade elamiskõlbmatuks muutumisel on oodata laiaulatuslikke migratsioone. (25)

Seisukoht

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts on ühtsel seisukohal ülemaailmse arstitudengite liidu IFMSA-ga (International Federation of Medical Students’ Associations), et kliimamuutus on 21. sajandi suurim globaalne terviseoht. Kliimamuutusel on otsene mõju keskkonnale ja inimtervisele, kusjuures enim kannatavad arengumaad. Kliimamuutusega kaasnevaid kulusid tuleb riikide vahel õiglaselt jaotada, arvestades eri riikide võimaluste ja vastutusega. Tervis peab olema kõigi kliimamuutust puudutavate rahvusvaheliste arutluste keskmes.

Eesti peab püüdlema süsinikneutraalsuse võimalikult varase saavutamise poole. Aruteludes tuleks senisest enam arvestada kliimamuutustest tingitud terviseriske (ja neist tulenevat majanduslikku kahju) ning solidaarsust arenguriikidega. Tarvis on luua käitumismustrite muutmist toetav keskkond. Oluline on soodustada väiksema CO2 jalajäljega tootmist ja tarbimist (sh energiatööstus, transport, toit, riided jm), materjaliringlust, keskkonda taastavaid kasumlikke ärimudeleid (sinine majandus) ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate arendamist.

Tervishoiutöötajad ja neid esindavad organisatsioonid peavad julgustama kohalikke omavalitsusi ning riigi valitsust arvestama kõigis kliimapoliitiliste otsustes tulevikku ulatuvat tervisemõju ning tegutsema riikliku CO2 emissiooni langetamise nimel. (25) Eesti tervishoiusüsteem peaks senisest enam tegelema teavitustööga ning jagama teadmisi kliimamuutusega kaasnevatest tervisemõjudest nii kodanike, omavalitsuste kui riigi tasandil. Oluline on tõsta teadlikkust sellest, mis meid ees ootab, mis on hetkeseis ja mida iga indiviid saab ära teha kliimakriisi ohjamiseks.

Kasutatud kirjandus:

Säästva Eesti instituut. Säästva arengu sõnaseletusi [Internet]. 2020 [tsiteeritud 26. aprill 2020]. Kättesaadav: http://www.seit.ee/sass/
WHO. Wildfires [Internet]. [tsiteeritud 26. aprill 2020]. Kättesaadav: https://www.who.int/westernpacific/health-topics/wildfires
Brown TM, Cueto M, Fee E. The World Health Organization and the Transition From “International” to “Global” Public Health. Am J Public Health. jaanuar 2016;96(1):62–72.
Keskkonnaministeerium. Ühisrakendus [Internet]. 2017 [tsiteeritud 26. aprill 2020]. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/uhisrakendus
Pörtner H-O, Roberts DC, Masson-Delmotte V. Summary for Policymakers. [Internet]. IPCC; 2019 sept [tsiteeritud 29. jaanuar 2020]. (IPCC Special Report on the Ocean and Cryosphere in a Changing Climate). Kättesaadav: https://report.ipcc.ch/srocc/pdf/SROCC_FinalDraft_FullReport.pdf
McSweeney R. Scientists discuss how strongly a warming Arctic is implicated in extreme weather. Carbon Brief [Internet]. 9. jaanuar 2015 [tsiteeritud 30. jaanuar 2020]; Kättesaadav: https://www.carbonbrief.org/scientists-discuss-how-strongly-a-warming-arctic-is-implicated-in-extreme-weather
Post E, Alley RB, Christensen TR, Macias-Fauria M, Forbes BC, Gooseff MN, et al. The polar regions in a 2°C warmer world. Sci Adv. 1. detsember 2019;5(12):eaaw9883.
Keskkonnaministeerium. Kliimamuutuste olemus [Internet]. 2018 [tsiteeritud 16. veebruar 2020]. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/olemus
Keskkonnaministeerium. Kasvuhooneefekt ja kasvuhoonegaasid [Internet]. 2018 [tsiteeritud 16. veebruar 2020]. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/kasvuhooneefekt
WHO. Ten threats to global health in 2019 [Internet]. [tsiteeritud 8. märts 2020]. Kättesaadav: https://www.who.int/news-room/feature-stories/ten-threats-to-global-health-in-2019
Hannah Ritchie. Where in the world do people emit the most CO2? [Internet]. Our World in Data. 2019 [tsiteeritud 11. märts 2020]. Kättesaadav: https://ourworldindata.org/per-capita-co2
Climate Watch [Internet]. 2018 [tsiteeritud 26. aprill 2020]. Kättesaadav: https://www.climatewatchdata.org/countries/LVA?calculation=PER_CAPITA&source=75
Keskkonnaministeerium. Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030 [Internet]. [tsiteeritud 11. märts 2020]. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/arengukava_eelnou.pdf
Breitburg D, Levin LA, Oschlies A, Grégoire M, Chavez FP, Conley DJ, et al. Declining oxygen in the global ocean and coastal waters. Science. 05 2018;359(6371).
Union of Concerned Scientists. Climate Change, Extreme Precipitation and Flooding: The Latest Science [Internet]. 2018 [tsiteeritud 7. detsember 2019]. Kättesaadav: https://www.ucsusa.org/sites/default/files/attach/2018/07/gw-fact-sheet-epif.pdf
Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 [Internet]. Keskkonnaministeerium; 2016. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimamuutustega_kohanemise_arengukava_aastani_2030_1.pdf
Kirk R. Smith, Alistair Woodward, Diarmid Campbell-Lendrum, Dave D. Chadee, Yasushi Honda, Qiyong Liu, et al. Climate Change 2014: Impacts, Adaptation, and Vulnerability. Part A: Global and Sectoral Aspects. Contribution of Working Group II to the Fifth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change. Human Health: Impacts, Adaptation, and Co-Benefits.
Salvador C, Nieto R, Linares C, Díaz J, Gimeno L. Effects of droughts on health: Diagnosis, repercussion, and adaptation in vulnerable regions under climate change. Challenges for future research. Sci Total Environ. 10. veebruar 2020;703:134912.
Marks R. For Many, No Long-Term Health Impacts from Wildfire Smoke, But More Studies Needed [Internet]. 2017 [tsiteeritud 30. jaanuar 2020]. Kättesaadav: https://www.ucsf.edu/news/2017/10/408766/many-no-long-term-health-impacts-wildfire-smoke-more-studies-needed
Stanke C, Kerac M, Prudhomme C, Medlock J, Murray V. Health Effects of Drought: a Systematic Review of the Evidence. PLoS Curr [Internet]. 5. juuni 2013 [tsiteeritud 11. märts 2020];5. Kättesaadav: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3682759/
Wang Y, Xie Y, Dong W, Ming Y, Wang J, Shen L. Adverse effects of increasing drought on air quality via natural processes. Atmospheric Chem Phys. 27. oktoober 2017;17(20):12827–43.
Roose (projektijuht) A. Kliimamuutuste mõjude hindamine ja kohanemismeetmete väljatöötamine planeeringute, maakasutuse, inimtervise ja päästevõimekuse teemas (KATI). Assessment of climate change impacts and elaboration of adaption instruments in the field of planning, land use, health and rescue management [Internet]. 2015 [tsiteeritud 26. jaanuar 2020]; Kättesaadav: https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/2176
Berry HL, Bowen K, Kjellstrom T. Climate change and mental health: a causal pathways framework. Int J Public Health. aprill 2010;55(2):123–32.
Olivier De Schutter. Towards a common food policy for the European Union [Internet]. International Panel of Experts on Sustainable Food Systems; 2019 veebr. Kättesaadav: http://www.ipes-food.org/_img/upload/files/CFP_FullReport.pdf
Schlosberg D, Collins LB. From environmental to climate justice: climate change and the discourse of environmental justice. WIREs Clim Change. 2014;5(3):359–74.

Puuetega inimeste seisukoht (vastuvõetud kevad 2020)

Sissejuhatus

Käesolev dokument väljendab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) seisukohta puuetega inimeste õiguste suhtes.

Eesti sotsiaalkindlustusamet defineerib puuet kui pikaajalist väljakujunenud seisundit, mille korral esineb püsiva iseloomuga keha mistahes struktuuri puudulikkus või häire ja mille tõttu inimese toimetulek on tavaolukordades piiratud ning inimene vajab kõrvalabi ja/või abivahendeid. (1) Puue on seotud inimese terviseseisundi ja seda mõjutavate sotsiaalmajanduslike- ja keskkonna faktoritega. Enam kui miljard inimest maailmas, mis on ligi 15% rahvastikust, elab mingit liiki puudega. Rohkem kui 200 miljonil inimesel on seejuures sügavad toimetulekuraskused. (2) Eestis on puuetega inimeste osakaal ligi 12% elanikkonnast ehk üle 157 000 inimese. (3) Puuetega inimeste arv on kasvamas, seda nii Eestis kui ka mujal maailmas. (2) Kogu maailmas on probleemideks puuetega inimeste kehv ligipääs tervishoiule, madal
haridustase, vähene osalus majanduses ja madal sissetulek. Need on suuresti tingitud puudega inimeste halvemast juurdepääsust tervishoiule, haridusele, tööturule, transpordile ja informatsioonile. (2)

Sisu

Puuetega inimeste materiaalne olukord on üldisest viletsam ning vaesusrisk kõrgem. Põhjuseks võib pidada kombinatsiooni puudest tingitud lisakulutustest, vähenenud võimalusest teenida sissetulekut ja vajadustele mittevastavast sotsiaalkaitsest. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab vastutuse jagunemise sotsiaalteenuste osutamisel riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Ligi kolmandik puuetega inimestest elab üheliikmelises leibkonnas, mis tähendab, et sotsiaalteenustel (kõrvalabi igapäevaseks toimetulekuks, abi enesehooldusel, abi asjaajamisel ametiasutustes) on suur roll. Pakutavad teenused aga ei suuda katta puuetega inimeste tegelikke vajadusi ning kohalikud omavalitsused tõlgendavad seadusi erinevalt. See tähendab, et kohaliku tasandi sotsiaalteenuste kättesaadavus, kvaliteet ning maht sõltub Eestis puuetega inimeste elukohast ja suurel määral puudega inimese enda võimekusest taotleda vajalikke teeuseid ning toetusi. Koguni kolmandiku täiskasvanud puuetega inimeste jaoks on teenuste kättesaamatuse põhjuseks infopuudus. Teenustele ligipääsetavuse määravad muuhulgas ühis- ja sotsiaaltranspordi kättesaadavus, tõlketeenus ja keskkonna kohandamine. Teenuste halva kättesaadavuse peamine põhjus on ebapiisav riiklik rahastamine. (4)
Puuetega inimeste keskmine haridustase on oluliselt madalam kui puueteta inimestel, mis on tingitud hariduse omandamisel esinevatest mitmesugustest takistustest. Kõigil haridusastmetel vajavad arendamist õppe kohandamine, personali oskused ning tugiteenuste kättesaadavus. (4)
Töötamine tagab puuetega inimestele lisaks paremale majanduslikule toimetulekule ka suurema iseseisvuse ning võimaluse eneseteostuseks. Eesti Töötukassa pakub tööandjatele abi puudega inimesele töökoha kohandamisel, erinevaid nõustamis- ja tugiteenuseid, palgatoetust ja sotsiaalmaksu soodustust, kuid nende valmisolek puuetega inimesi tööturule kaasata on jätkuvalt madal. (4)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni (ÜRO PIK) neljas artikkel sätestab, et riik kohustub tagama ja edendama puuetega inimeste inimõigusi ja põhivabaduste täielikku teostamist ilma mis tahes diskrimineerimiseta puude alusel. Puuetega inimestega seotud otsustusprotsessides kohustub riik kaasama puuetega inimesi asjakohaste esindusorganisatsioonide kaudu. (4)
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 kohaselt on Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. (5) Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid, mis oli pikalt ainus terviklik puuetega inimeste õiguste riiklik strateegia, pärines aastast 2001 ja oli nii oma sisult kui ka vormilt vananenud. (4) Õnneks on toimunud liikumine paremuse poole ning puuetega inimeste valdkond on nüüd viidud Heaolu arengukava sisse, samuti on välja töötatud ka puudega inimesi toetav strateegia Eesti 2035 ja Euroopa Liit on võtnud vastu otsuse koostada uus Puuetega inimeste valdkonna strateegia, kuna praegune 2020. aastal lõpeb. (6)

Negatiivse mõjuga on võrdse kohtlemise seadus, mille muutmine paremuse poole taas pidurdus 2018. aastal. Seaduses on hetkel kahetasandiline hierarhia, mille kohaselt on laiem kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi või nahavärvuse tõttu ja aste madalam kaitse usutunnistuse, veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. (7) Madalam kaitse puudutab diskrimineerimisjuhtumeid hariduses, sotsiaalhoolekandes, tervishoius ja sotsiaalkindlustuses, avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuses. (3) Tänaseni ei kohtle võrdse kohtlemise seadus puuetega inimesi võrdselt kõigiga, millele viitab ka ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee. (8)
Eestis võib kohus määrata piiratud teovõimega isikule eestkostja. (9) Ehkki kehtiv seadus seab esikohale eestkostetava õigused, ei saa praktikas isiku õigusvõime ja teovõime teostamist ÜRO PIK-i artikkel 12 tähenduses kirjeldada kui inimõiguste keskse lähenemisega süsteemi. (4) Praegune süsteem võimaldab eestkostjal peale õiguste kättesaamist teha ilma eestkostetavaga läbiarutamist teda puudutavaid otsuseid, sealhulgas ka juriidilisi ja meditsiinilisi, mis ei taga autonoomsust. Parem süsteem oleks toetatud otsustamise puhul, kus toetav osapool peab selgeks tegema antud olukorra ja võimalused puudega inimesele ning lõplik otsus on tema poolt.
Võrdõigusvolinikul lasub ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve funktsioon. Puudega inimene saab pöörduda võrdõigusvoliniku poole, kuid 2019. aastast sätestati konventsiooni ellurakendamise sõltumatu järelvalve õiguskantslerile. (10) Kasvanud on nii inimeste teadlikkus kui võimaluse kasutamine pöörduda õiguskantsleri ja võrdõigusvoliniku poole oma probleemiga. (11)

Paljud ehitised (sealhulgas üldkasutatavad hooned), transpordisüsteemid ja teave pole kõigile juurdepääsetavad. Aruanded näitavad, et isegi riikides, kus juurdepääsetavus on sätestatud seadustes, on probleeme nende tagamisega. (2) Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda, elukohta valida ning vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. (5)
Kahjuks on reaalsuses palju puudusi. Näiteks võrdse kohtlemise seadus ei käsitle puude tõttu kaupadele ja teenustele juurdepääsu takistusi diskrimineerimisena, mis tähendab, et puuetega inimesed ei saa pöörduda võrdõigusvoliniku juurde diskrimineerimise tuvastamiseks, näiteks ühistranspordi kasutamisel. Ühistranspordi seadus küll lubab toetada riigieelarvest puuetega isikute vedamiseks kohandatud ühissõidukite soetamist või ühissõidukite kohandamist puuetega isikute veoks, ent kohustuslik see pole. Näiteks on enamik maakonnaliinide bussidest ratastoolikasutajatele juurdepääsmatud. (4)
Samuti ei vasta kohalike omavalitsuste (KOV) poolt pakutavad teenused sageli puudega inimeste tegelikele vajadustele kättesaadavuse, mahtude ega sisu osas. (12) Abivahendi taotlemise protsess on keerukas ja aeganõudev, toetudes ebamõistlikus ulatuses bürokraatiale. Takistuseks on samuti kõrge omaosaluse määr sotsiaalteenuste eest tasumisel – KOV-i tasandil 48% ja riigi tasandil 13%. (3, 13) Ehitusseadustik sätestab, et ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul puudega inimeste erivajadusi. Praktikas on aga tekkinud ennist olukordi, kus uute ehitiste ja keskkondade rajamisel käsitleti varasema 2002. Aasta määruse nõudeid soovituslike, mitte kohustuslikena. Õnneks on antud valdkonnas vajalikke muudatusi tehtud 2018. aastal kehtima hakanud uue määrusega, mis muudab nõuete järgimise kohustuslikuks. (14) Kahetsusväärne on ikkagi, et alati ei arvestata juurdepääsetavuse nõuetega uute avalikuks kasutuseks mõeldud ehitiste ja keskkondade rajamisel. (4) Eelnimetatud puudused on tihti pea ületamatuks takistusteks puudega inimestele iseseisval liikumisel ja orienteerumisel.
Isegi osalemisega valimistel on puuetega inimestel takistusi. Näiteks 2019. aasta kevadel toimunud Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel ei olnud kõik valimisjaoskonnad puuetega inimestele juurdepääsetavad. (15)

Eesti paistab Euroopas silma tervishoiu- ja hooldusteenustele kuluva väikese osakaaluga sisemajanduse kogutoodangust. Ravikindlustuse seadus ei taga kõigile puuetega tööealistele riiklikku ravikindlustust. Puuetega inimeste rahulolematust põhjustavad pikad ravijärjekorrad ja tervishoiuteenuste madal kättesaadavus maapiirkondades. Sellest omakorda tulenevad rahalised ja ajalised lisakulud. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste killustatus asetab puuetega inimeste lähedastele ebaproportsionaalselt suure hoolduskoormuse, samas ei ole ka hoolekandeasutustes tervishoiuteenused ühetaoliselt kättesaadavad. Puuetega patsientide kohtlemiseks haiglates puuduvad nii kohustuslikud kui ka soovituslikud juhendid. Puudub ühtne arusaam, kuidas ning millistel alustel piiratud teovõimega isikuid raviprotsessi kaasata, kuna otsustusvõime ja teadlik nõusolek pole piisavalt reguleeritud. Näiteks piiratud teovõimega isikute steriliseerimise regulatsioon ei rõhuta isiku tahte olulisust otsustamisel, mis on ebakõlas ÜRO PIK-i ja Eesti Vabariigi põhiseadusega. Probleeme esineb ka levinumate raviskeemide järgimisega, kuna tihtipeale perearstidel puudub piisav isiklik kogemus haigusega ning kõrvaltoimete hindamisel ei kuulata puudega inimest. Selle probleemi lahendamiseks on loodud Euroopa Patsientide Foorumil algatus 5E. (16) Lisaks on ebapiisav seksuaalnõustamise teenus, mis arvestaks ka intellektipuudega inimeste vajadusi. Samuti puudub kompetents harvaesinevate haiguste osas ja järelikult sotsiaal- ja tervishoiu valdkonna teenused on kohati ebapiisavalt kättesaadavad. (4)

Seisukoht

EAÜS seisab selle eest, et tagada ja edendada puuetega inimeste inimõigusi ja põhivabaduste täielikku teostamist, nagu nõuab ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon. Sealjuures peame oluliseks diskrimineerimise vähendamist, mis raskendab nende osavõttu ühiskonnaelus, kvaliteetse hariduse omandamist ja töö leidmist. Selle tulemusena paraneb puuetega inimeste üleüldine heaolu ja tervis. Soovime, et kõik osapooled, sealhulgas valitsus ja puuetega inimestega seotud organisatsioonid, astuksid samme selleks, et puuetega inimestel oleks sobiv elukeskkond, rehabilitatsiooni- ja tugiteenused ning sotsiaalne toetus. Eesmärgiks on kaasav ühiskond, kus kõik saaksid elada tervislikku, turvalist ja väärikat elu.

EAÜS on seisukohal, et tuleks arendada rohkem puuetega inimesi kaasavat seadusandlust ja rakendada olemasolevaid seadusi. Muuta võrdse kohtlemise seadust, nii et puuetega inimesed oleksid diskrimineerimise eest kaitstud kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Tasuks tõsisemalt kaaluda eestkosteliselt otsustamiselt üleminekut toetatud otsustamisele, et tagada inimeste autonoomsus.

Tuleks veel edasi arendada töövõimereformi rakendamise toetussüsteemi ning puuetega inimeste võimalusi tööturule vastava hariduse omandamiseks.

Oluline on kindlustada puuetega inimestele võrdne, vajadustele vastav ligipääs sotsiaalkaitsele, rakendades ühtset abivajaduse hindamise metoodikat ning sisulist järelevalvet kohalikes omavalitsustes. Tarvis on tagada puudega inimese juurdepääs ühiskondlikele asutustele ja kodule. Ühistranspordi seaduse peab viima vastavusse ÜRO PIK-iga, et ühistransport oleks ligipääsetav kõigile. See tagab liikumisvabaduse, vähendades terviseriske ja parandades terviseteenuste kättesaadavust.

Riik peab igale puudega inimesele tagama piisava riikliku ravikindlustuse. Tervishoiu- ja sotsiaalteenused peaks siduma ühtseks tervikuks, – puuetega patsiente tõhusalt toetavaks ja võimestavaks süsteemiks, ning välja töötama ühtse kasutajasõbraliku andmebaasi, kust puuetega inimestel oleks võimalus uurida oma puude, ravivõimaluste, toetuste ja kõige muu seonduva kohta ühest kohast. Tuleb toetada omaste hooldajate tugivõrgustiku kujunemist ja edendada nõustamist läbi märkimisväärse valdkonna rahastamise suurendamise. Tuleb luua juhendid puuetega patsientide käsitlemiseks haiglates ja teistes raviasutustes, et oleks ühtne arusaam, kuidas ning millistel alustel piiratud teovõimega isikuid raviprotsessi kaasata.

Viited

1) Sotsiaalkindlustusamet [Internet]. Puudega inimesele. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav:
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puudega-inimesele
2) World Health Organisation [Internet]. 2011. World report on disability. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav:
https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/44575/9789240685215_eng.pdf?sequence=1&isAllowed=y&ua=1
3) Habicht, A. Inimõiguste keskus [Internet]. Inimõigused Eestis 2020, 12. peatükk: Puuetega inimeste olukord. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav:
https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2020/puuetega-inimeste-olukord/
4) Eesti puuetega inimeste koda [Internet]. Puuetega inimeste eluolu Eestis. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraport 2018. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav:
https://www.epikoda.ee/wp-content/uploads/2018/03/EPIK_variraport_webi.pdf
5) Riigi Teataja [Internet]. Eesti Vabariigi Põhiseadus. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/633949
6) Sotsiaalministeerium [Internet]. Heaolu arengukava 2016-2023. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
7) Riigi Teataja [Internet]. Võrdse kohtlemise seadus. [kasutatud: 5. mai 2020] Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/126042017009
8) OHCHR [Internet]. 2019. List of issues in relation to the initial report of Estonia. Convention on the Rights of Persons with Disabilities, [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav:
https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/treatybodyexternal/Download.aspx?symbolno=CRPD%2fC%2fEST%2fQ%2f1&Lang=en
9) Riigi Teataja [Internet]. Perekonnaseadus. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017029
10) Õiguskantsler [Internet]. Puuetega inimeste õigused. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/et/puuetega-inimeste-oigused
11) Võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantselei [Internet]. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav: https://www.volinik.ee/
12) Rasu, A [Internet]. 2017. Sotsiaalteenuste arendamine maakondades 2016–2020, Läänemaa Arenduskeskus. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalteenuste_ja_-toetuste_andmeregister_STAR/Lisainfo/mak_analuus_toimetatud.pdf
13) Sotsiaalministeerium [Internet]. 2018. Erivajadusega inimeste poliitika põhimõtete ja abistamise kaasajastamise alusanalüüs. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav:
https://www.elvl.ee/documents/21189341/22306955/07_analyys_fin.pdf/4cee966c-97fa-4f82-ae1f-8ec167348146
14) Riigi Teataja [Internet]. Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055
15) Õiguskantsler [Internet]. 2019. Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2019/
16) European Patients Forum [Internet]. Patient Empowerment Campaign. [kasutatud 5. mai 2020] Kättesaadav: https://www.eu-patient.eu/whatwedo/campaign/PatientsprescribE/

Seisukoht inimeste seksuaalse ja soolise enesemääratluse õiguse küsimuses (vastuvõetud sügis 2019)

Sissejuhatus

Käesolev dokument väljendab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) seisukohta inimeste soolise ja seksuaalse enesemääratlemise õiguse küsimuses.

Dokumendi sisus kasutatakse lühendit LGBTQIA+ (tihti üldkasutuses ka LGBT+), millega viidatakse järgmistele soolistele või seksuaalsetele identiteetidele, enesemääratlustele ja-väljendustele: lesbi, gei, biseksuaalne, transsooline, queer , intersooline, aseksuaalne ja/või muud inimesed, kes ei ole heteroseksuaalsed ja/või kelle sünnipärane bioloogiline sugu ning isiklik soomääratlus ei ühti (ing k non-cisgendered ). Antud lühend valiti selle laialdase kasutuse ja suure kaasavuse tõttu. EAÜS tunnistab lühendi piiranguid ning rõhutab, et oluline on tunnustada ning kasutada inimeste ja inimgruppide endi valitud nimesid ja nimetusi. Sageli esinevate ja teemaga haakuvate mõistete seletused on järgmised:

Aseksuaalne inimene on inimene, kes ei tunne teiste inimeste vastu seksuaalset külgetõmmet või tunneb seda harva, vähesel määral või teatud tingimustel. Aseksuaalne inimene võib, aga ei pruugi soovida füüsilist, romantilist või platoonilist lähedust. Aseksuaalne inimene võib olla ükskõik millise seksuaalse orientatsiooniga. (1)
Asooline inimene (ingl k agender) on inimene, kes identifitseerib end sootuna. (2)
Biseksuaalseteks inimesteks nimetatakse neid, kes tunnevad emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet nii endaga samast kui ka erinevast soost inimeste vastu. 1 Mõned inimesed defineerivad end biseksuaalsetena, kui neile meeldivad naised ja mehed, teised külgetõmbe kaudu endaga samast soost ja ükskõik millisest teisest soost inimeste suhtes. (1)
Gei on mees, kes tunneb emotsionaalset ja seksuaalset tõmmet meeste suhtes ning eelistab neid partneritena. Üha enam kasutatakse seda sõna üldnimetusena nii homoseksuaalsete meeste kui ka naiste kohta. Keeleliselt korrektne on öelda ka “homoseksuaalne mees”. (1)
Homoseksuaalne inimene on inimene, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet samast soost inimeste suhtes ja eelistab neid partneritena. (1)
Homovaen (homofoobia) on viha ja/või hirm, mida tuntakse homoseksuaalsete inimeste vastu. (3)
Intersooline inimene on inimene, kelle kombinatsioon füüsilistest ja bioloogilistest sootunnustest, nagu hormoonid, kromosoomid ja anatoomia, ei vasta mehe või naise meditsiinilisele normile. (4)
Juriidiline sugu määratakse vastsündinu bioloogilise soo põhjal, see märgitakse rahvastikuregistris ja isikut tõendavates dokumentides. Eestis on kaks teineteist välistavat juriidilist sugu: mees ja naine. (5)
Lesbi on naine, kes tunneb emotsionaalset ja füüsilist tõmmet naiste suhtes ning eelistab neid partneritena. Keeleliselt korrektne on öelda ka “homoseksuaalne naine”. (1)
Queer on ühisnimetaja inimestele, kes ei soovi end siduda mingi kindla definitsiooniga oma soo või seksuaalsuse kirjeldamiseks. 1,6 See on ka termin, mis esindab erinevaid seksuaalseid orientatsioone, sooidentiteete ja käitumisi inimestel, kes pole heteroseksuaalsed ja/või soonormatiivsed. (6)
Seksuaalvähemused on üldiselt ühiskonnas tavapärasest seksuaalsuunitlusest erinevalt käituv inimgrupp . (7)
Sooline eneseväljendus on viis, kuidas inimene väljendab oma sugu. Näiteks võib see olla läbi riietumisstiili, verbaalse suhtlemise või huvide. Isiku sooväljendus ei pruugi olla kooskõlas sotsiaalselt ette nähtud soorollidega või tema soolise identiteediga. Ühiskondlikele ootustele vastavat käitumist nimetatakse soonormatiivsuseks ; käitumist, mida aga peetakse nende ootustega vastuolus olevaks, sooliseks mittevastavuseks. (8)
Sooline identiteet (tunnetuslik sugu) on iga inimese sügavalt isiklik tunnetus oma soost. (8) Näiteks võib inimene määratleda ennast mehena, naisena, kellegi vahepealsena, mõelda väljaspool sookategooriaid või end sooliselt mitte määratleda jne. (9)
Soo korrigeerimine on protsess, mille käigus muudetakse inimese füüsilisi sootunnuseid kirurgiliselt ja/või hormonaalselt, et viia need vastavusse soolise identiteediga. (6)
Sugu (ka bioloogiline sugu) viitab inimese bioloogilisele seisundile sünnihetkel ja seda liigitatakse tavaliselt meheks, naiseks või intersooliseks. Bioloogilist sugu määratakse läbi sugukromosoomide, sugunäärmete, hormoonide, sisemiste suguorganite ja väliste suguelundite. (8)
Trans mees on inimene, kelle bioloogiliseks sooks on sünnil määratud naine, kuid kelle tunnetuslik sugu on mees. (2)
Trans naine on inimene, kelle bioloogiliseks sooks on sünnil määratud mees, kuid kelle tunnetuslik sugu on naine. (2)
Transsooline inimene on inimene, kellele sünnihetkel omistatud sugu ja tunnetuslik sugu ehk sooline identiteet on omavahel vastuolus. (4,6) Ta võib, aga ei pruugi soovida muuta oma juriidilist sugu ja korrigeerida väliseid sootunnuseid, et need vastaks tema soolisele identiteedile ja enesemääratlusele. (6) Mõiste ,,transsooline” ei viita sooväljendusele, seksuaalsele orientatsioonile, hormonaalsele seisukorrale, füüsilisele anatoomiale ega sellele, kuidas isikusse igapäevaelus suhtutakse (4) , vaid on soovähemus. (6) Ajalooliselt on transsoolise kohta kasutatud ka sõna “ transseksuaal ”, ent selle tähendus on vastuoluline ning ei määratle mõiste tegelikku olemust.
Vähemusstress on ärevusseisund, mida omistatakse vähemusgruppide esindajatele, kes kogevad sageli nende vastu suunatud diskrimineerimist ning ühiskonna vaenulikku suhtumist. (10)

EAÜS seisab inimõiguste eest ning mõistab seega hukka inimeste igasuguse diskrimineerimise nende soolise või seksuaalse enesemääratluse alusel. Inimõigused on universaalsed ja jagamatud ning hõlmavad seega tingimata kõiki LGBTQIA+ inimesi. 11 Õigus võrdsusele ja mittediskrimineerimisele on inimõiguste keskseteks põhimõteteks, mis on sätestatud ÜRO põhikirjas, Universaalses Inimõiguste Deklaratsioonis (The Universal Declaration of Human Rights, UDHR) ja inimõiguste lepetes. (12)

Ka Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 12 sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. 13 Alates 2009. aasta 1. jaanuarist kehtib Eestis võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS), mis kaitseb diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude või seksuaalse sättumuse alusel. 14

Sisu

Eesti kuulub Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide hulka, kus LGBTQIA+ õiguste edendamine on võrreldes vanemate ELi riikidega mahajäänum. 6 Seadusandlus on küll aastatega edenenud, kuid
seaduste täielikuks jõustumiseks ning toimimiseks tarvilikud sammud on jäänud tegemata. (6,15)

Seksuaalsuhted samast soost inimeste vahel dekriminaliseeriti Eestis 1992. aastal. 6 2009. aastast kehtib Eestis võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS) (14) , mis hõlmab ka soo- ning seksuaalvähemusi,
kuid tagab samas piiratumad õigused antud ühiskonnagrupile. Nimelt sätestab VõrdKS § 2 seadus vastavalt diskrimineerimise alusele erinevad kohaldamisalad. (14) Diskrimineerimine rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse tõttu on keelatud muuhulgas sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse pakkumisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste puhul. 6,14 Diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel antud aladel aga reguleeritud ei ole. (6)

Perekonnaseaduse § 10 lg 1 alusel ei ole Eestis võimalik sõlmida samast soost isikute vahelisi abielusid; samuti ei ole seaduses reguleeritud samasooliste paaride välisriikides sõlmitud abielude tunnustamine. (16) See toob kaasa ka võimalikke probleeme isikute vaba liikumise põhimõtte rakendamisel Euroopa Liidus. (6) Küll aga jõustus Eestis 2016. aasta alguses kooseluseadus, mis võimaldab ka samast soost isikutel riiklikult registreerida kooselu ning peresisese lapsendamise. Siiski, kooseluseaduse täies mahus jõustumiseks ja rakendamiseks on vaja vastu võtta selle rakendussätted, mida siiani pole tehtud. (6)

Transsoolistele inimestele on võimaldatud juriidiliste andmete muutmine ja meditsiiniline sekkumine, mis on tagatud ühtsete arstlike nõuetega aastast 1999. (6,17) Kahjuks on kogu protsess ajakulukas, kestusega vähemalt 2 aastat, diskrimineeriv ja praeguseks iganenud. (6,17) Eestis kehtivad regulatsioonid ja protsessi käik ei ole kooskõlas ka Euroopa Nõukogu soovitusega, milles rõhutatakse, et Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid kasutusele võtma sobivad meetmed, tagamaks soo korrigeerimise täielik õiguslik tunnustamine kõigis eluvaldkondades. Eelkõige tuleks võimaldada nime ja soo vahetamine ametlikes dokumentides kiirel, läbipaistval ja ligipääsetaval viisil. (6,18)

LGBTQIA+ inimeste vastu suunatud diskrimineerimine on märgatav ka ühiskondlikul tasandil. Mitmed Eestis läbiviidud uuringud on kinnitanud, et eestimaalased näitavad LGBTQIA+ inimeste suhtes üles teatud määral umbusku, hirmu ja ka halvustavat suhtumist. 19.20 2019. aastal avaldatud avaliku arvamuse uuringu põhjal peab 52% üle 14-aastastest Eesti elanikest homoseksuaalsust vastuvõetamatuks ning ei aktsepteeri samast soost inimeste õigust abielule ega lapsendamisele. (19) Valdavaks põhjuseks on uskumus, et homoseksuaalsus on ebanormaalne ning ebameeldiv, kusjuures olulisi muutusi suhtumistes aja jooksul uuringutega täheldatud ei ole. (19) Seda hoolimata tõigast, et praeguseks ollakse üldtunnustatud seisukohal, et seksuaalne ja romantiline tõmme, tunded ja seksuaalkäitumised samast soost inimeste vahel on normaalsed variatsioonid seksuaalsusest (21) , mistõttu seda ei saa psühholoogiliseks patoloogiaks lugeda. (22)

Ühiskonna diskrimineeriv ja vaenulik suhtumine seksuaal- ja soovähemuste esindajatesse põhjustab LGBTQIA+ kogukonna inimestel vähemusstressi, mida peetakse oluliseks faktoriks nende keskmisest halvemates tervisenäitajates. (23,24) On näidatud, et lesbidel, geidel ja biseksuaalsetel inimestel on heteroseksuaalsete inimestega võrreldes 2,5 korda suurem enesetapurisk ning 1,5 korda suurem risk kuritarvitada sõltuvusaineid ning haigestuda vaimsetesse haigustesse, sh depressiooni, ärevushäiretesse ja foobiatesse. (23) Transsooliste inimeste hulgas on probleem samuti tõsine – Ameerika Ühendriikides on leitud, et 46% trans meestest ja 41% trans naistest on üritanud võtta endalt elu. (25-27)

LGBTQIA+ kogukonna tervisega seonduvad probleemid ei piirdu vaid vaimse tervisega. Ülemaailmselt on viimase UNAIDSi raporti andmetel geidel ja teistel meestega seksivatel meestel (MSM) tõenäosus HIVi haigestuda 19 korda kõrgem üldpopulatsiooni keskmisest. (28) Eestis on viimastel aastatel homoseksuaalne levikutee kindlaks tehtud ca 5% aasta jooksul diagnoositud HIVi esmasjuhtudest, samas Euroopas on sama näitaja 42% (29) , mis võib viidata meie puudulikule andmekogumisele. Ameerikas on leitud, et MSM-id on lisaks HIVle rohkem ohustatud nakatuma ka teistesse sugulisel teel levivatesse infektsioonidesse, nt süüfilis, gonorröa ja klamüüdia. (30) Ülemaailmselt on trans naiste risk nakatuda HIVi 49 korda kõrgem kui üldpopulatsiooni liikmeil, trans meeste kohta puuduvad piisavad uuringud. (31)

Seksuaal- ja soovähemused kogevad tervishoiuasutustes tihti diskrimineerimist ja stigmatiseerimist, mistõttu ei pruugi nad jõuda teenuse osutaja ning ravini – seeläbi kannatab nende üldine heaolu ning tervis. 32-34 Näiteks võivad HIV-positiivsed MSM-id jääda diagnoosimata, ravimata ning tõhusad ennetusmeetmed rakendamata. (34) Sageli ei julge transsoolised inimesed avaldada isiklikku informatsiooni, kuigi see võib ravi määramise jaoks oluline olla. (35) Muuhulgas esineb LGBTQIA+ kogukonnas keskmisest enam sõltuvusainete kuritarvitamist, mis võib omakorda viia sotsiaalse tõrjutuseni. (35)

Kokkupuuted tervishoiusüsteemiga on Eesti LGBTQIA+ kogukonnal kogemused olnud valdavalt positiivsed, ent oma seksuaalset sättumust arstidele enamasti ei täpsustata. Tervishoiuteenuse osutajad seda sageli ka ei küsi, mis võib jätta mitmed riskirühmad ja haiguste tekkepõhjused vajaliku tähelepanuta. (6) Lisaks puudub seksuaalkäitumise dokumenteerimata jätmise korral võimalus edaspidiseks haigusloopõhiseks teadustööks ja seeläbi paremaks arusaamiseks seksuaal- ja soovähemuste esindajate tervisest. (36) Ühe suurema murekohana näevad Eesti LGBTQIA+ inimesed piiranguid MSM-idel veredoonoriks olemisel, kus vereloovutamine on reguleeritud seksuaalse sättumuse, mitte riskikäitumise alusel. (6)

Ameerika Meditsiiniseltsi väljaanne (The Journal of the American Medical Association) on leidnud , et tulevastele meditsiini valdkonna ekspertidele ei õpetata piisavas mahus seksuaal- ja soovähemuste eripärasid ning käsitlus selliste patsientidega suhtlemisest on puudulik. (37) 2016. aasta Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise voliniku kantselei uuringus on haridussüsteemi välja toodud ühe oluliseima kohana, kus LGBTQIA+ temaatikat käsitleda, edendada sallivust, pakkuda tuge homoseksuaalsetele ja transsoolistele noortele ning seeläbi parandada nende inimeste olukorda ühiskonnas. (6)

Seisukoht

EAÜS seisab inimõiguste eest ning mõistab seega hukka inimeste igasuguse diskrimineerimise nende soolise või seksuaalse enesemääratluse alusel. Seksuaal- ja soovähemuste diskrimineerimise lõpetamiseks riiklikul tasandil on esmajärjekorras vajalik reguleerida ja tunnustada samast soost inimeste kooselu ning ühiste laste saamine ning kasvatamine, võttes vastu kooseluseaduse rakendusaktid või võimaldades samasoolistele paaridele sõlmida abielu. Kutsume üles ettevõtteid, mittetulundusühinguid ja kõiki muid inimesi koondavaid asutusi astuma samme kõiki kaasava, turvalise ja avatud õhkkonna loomiseks ja diskrimineerimise vähendamiseks.

LGBTQIA+ teemad peavad olema meedias, õppeasutustes ja riiklikul tasandil käsitletud inimõiguste põhiselt ja lugupidavalt. Rõhutame edasiste teadusuuringute ning nendepõhise teavitustöö ja hariduse vajadust. Teavitustöö on oluline nii üksikisiku kui ka haridusasutuste tasandil, et kindlustada teadlikkus seksuaal- ja soovähemuste igapäevaelulistest takistustest ja nendega seonduvatest (tervise)riskidest.

Seisame selle eest, et meditsiinisüsteem ei diskrimineeriks inimesi nende seksuaalse sättumuse ja/või soolise identiteedi alusel. Selleks on muuhulgas vaja süstemaatiliselt käsitleda seksuaal- ja soovähemuste spetsiifilisi terviseriske meditsiini ja tervishoiu valdkonna õppekavades. Samuti peab kaaluma täiendkoolituste vajadust, lähtudes LGBTQIA+ spetsiifikast.

Viited

Seksuaalsus [Internet]. Eesti LGBT Ühing. 2019 [Kasutatud 2. november 2019].
Kättesaadav: https://www.lgbt.ee/seksuaalsus
Sugu ja transsoolisus [Internet]. Eesti LGBT Ühing. 2019 [Kasutatud 2. november 2019].
Kättesaadav: https://www.lgbt.ee/sugu-ja-transsoolisus
LGBT [Internet]. Sotsiaalministeerium. 2019 [Kasutatud 2. november 2019].
Kättesaadav: https://www.sm.ee/et/lgbt
Definitions [Internet]. Free & Equal United Nations. 2019 [Kasutatud 8. November 2019]. Kättesaadav: https://www.unfe.org/definitions/
Praxis. Juhendmaterjal: Kuidas saavad ametiühingud kaasa aidata soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele ning palgalõhe vähendamisele Eesti ühiskonnas. 2016.
Aavik K, Roosalu T, Kazjulja M, Mere L, Kaal K, Raudsepp M. LGBTQ inimeste igapäevane toimetulek ja strateegilised valikud Eesti ühiskonnas. Tallinn: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei; 2016.
Seksuaalvähemused [Internet]. Eetikaveeb. [Kasutatud 8. november 2019]. Kättesaadav:
https://www.eetika.ee/et/seksuaaleetika/vahemused
The American Psychologist Association [Internet]. “Definitions Related to Sexual Orientation and Gender Diversity in APA Documents”. 2015. [Kasutatud 2. november
2019]. Kättesaadav: https://www.apa.org/pi/lgbt/resources/sexuality-definitions.pdf
Davidjants B. Sõnastik: heteronormatiivsus [Internet]. Feministeerium. 2019 [Kasutatud 8. november 2019]. Kättesaadav:
https://feministeerium.ee/nadala-sona-heteronormatiivsus/
Frost D, Lehavot K, Meyer I. Minority stress and physical health among sexual minority individuals. Journal of Behavioral Medicine. 2013;38(1):1-8.
OHCHR [Internet]. “Vienna Declaration and Programme of Action”. 1993. [Kasutatud 2. november 2019]. Kättesaadav:
https://www.ohchr.org/EN/ProfessionalInterest/Pages/Vienna.aspx.
UN Free & Equal [Internet]. “International Human Rights Law and Sexual Orientation & Gender Identity”. [Kasutatud 2. november 2019]. Kättesaadav:
https://www.unfe.org/wp-content/uploads/2017/05/International-Human-Rights-Law.pdf
Eesti Vabariigi põhiseadus. Riigi Teataja; 1992.
Võrdse kohtlemise seadus. Riigi Teataja; 2008.
Kala, A. LGBT inimeste olukord [Internet]. Inimõiguste keskus. [Kasutatud 2. november 2019]. Kättesaadav:
https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2016-2017/lgbt-inimeste-olukord/
Perekonnaseadus. Riigi Teataja; 2009.
Soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded. Riigi Teataja; 1999.
FRA – European Union Agency for Fundamental Rights. European Union lesbian, gay, bisexual and transgender survey. 2013.
Turu-uuringute AS. LGBT teemaline avaliku arvamuse uuring. Inimõiguste Keskus; 2019.
Turu-uuringute AS. Avaliku arvamuse uuring LGBT teemadel. Inimõiguste Keskus; 2017.
Resolution on Gender and Sexual Orientation Diversity in Children and Adolescents in Schools [Internet]. American Psychological Association. 2015 [Kasutatud 2. november
2019]. Kättesaadav: https://www.apa.org/about/policy/orientation-diversity
For a Better Understanding of Sexual Orientation & Homosexuality [Internet]. Washington, DC: American Psychological Association; 2008 [Kasutatud 8. november
2019]. Kättesaadav: https://www.apa.org/topics/lgbt/orientation.pdf
King M, Semlyen J, Tai S, Killaspy H, Osborn D, Popelyuk D et al. A systematic review of mental disorder, suicide, and deliberate self harm in lesbian, gay and bisexual people.
BMC Psychiatry [Internet]. 2008 [Kasutatud 8. november 2019];8(1). Kättesaadav:
https://bmcpsychiatry.biomedcentral.com/articles/10.1186/1471-244X-8-70#article-info
Chakraborty A, McManus S, Brugha T, Bebbington P, King M. Mental health of the non-heterosexual population of England. British Journal of Psychiatry [Internet]. 2011
[Kasutatud 8.november 2019];198(2):143-148. Kättesaadav:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/21282785
Haas AP, Rodgers PL, Herman JL. Suicide attempts among transgender and gender non-conforming adults: findings of the national transgender discrimination survey. New York: American Foundation for Suicide Prevention; 2014 [Kasutatud 5. november 2019] Kättesaadav:
http://williamsinstitute.law.ucla.edu/wp-content/uploads/AFSP-Williams-Suicide-Report-
Final.pdf
McNeil J, Bailey L, Ellis S, Morton J, Regan M. Trans mental health and emotional wellbeing study 2012. Edinburgh: Scottish Transgender Alliance; 2013 [Kasutatud 5. november 2019] Kättesaadav:
http://www.scottishtrans.org/wp-content/uploads/2013/03/trans_mh_study.pdf
McNeil J, Bailey L, Ellis S, Regan M. Speaking from the margins: trans mental health and wellbeing in Ireland. Dublin: Transgender Equality Network Ireland; 2013. [Kasutatud 5. november 2019] Kättesaadav:
http://www.teni.ie/attachments/fb1627f8-fd4e-4a0a-b4d9-2aaa15cc32d4.PDF
UNAIDS. Global AIDS response progress reporting 2014: construction of core indicators for monitoring the 2011 UN political declaration on HIV/AIDS [Internet]. Geneva: Joint United Nations Programme on HIV/AIDS; 2014. Kättesaadav:
https://www.unaids.org/sites/default/files/media_asset/GARPR_2014_guidelines_en_0.p
df
Tervise Arengu Instituut. HIV nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis, 2000–2016 [Internet]. Tallinn: Tervise Arengu Instituut ja Terviseamet; 2017. Kättesaadav:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/hiv-nakkuse_
ja_kaasuvate_infektsioonide_epidemioloogiline_olukord_eestis_2016.pdf
Sexually Transmitted Diseases Among Gay and Bisexual Men | CDC [Internet]. Cdc.gov. 2019 [Kasutatud 8. november 2019]. Kättesaadav:
https://www.cdc.gov/msmhealth/STD.htm
Baral S, Poteat T, Strömdahl S, Wirtz A, Guadamuz T, Beyrer C. Worldwide burden of HIV in transgender women: a systematic review and meta-analysis. The Lancet Infectious Diseases. 2013;13(3):214-222.
Martos A, Wilson P, Meyer I. Lesbian, gay, bisexual, and transgender (LGBT) health services in the United States: Origins, evolution, and contemporary landscape. PLOS ONE [Internet]. 2017 [Kasutatud 8. november 2019];12(7):e0180544. Kättesaadav:
https://pdfs.semanticscholar.org/45f8/04e6bdb4b659ab25ffb22adda1bc41b59ec2.pdf?_ga
=2.99842333.269764579.1573174589-1826822739.1573174589
UNAIDS. The Gap Report [Internet]. Geneva: Joint United Nations Programme on HIV/AIDS; 2014. Kättesaadav:
https://www.unaids.org/sites/default/files/media_asset/UNAIDS_Gap_report_en.pdf
HIV and Gay and Bisexual Men | HIV by Group | HIV/AIDS | CDC [Internet]. Cdc.gov. 2019 [Kasutatud 8. november 2019]. Kättesaadav:
https://www.cdc.gov/hiv/group/msm/index.html
National Center for Transgender Equality. Executive Summary of the Report of the 2015 U.S. Transgender Survey [Internet]. Washington, DC: Transequality.org; 2016.
Kättesaadav:
https://transequality.org/sites/default/files/docs/usts/USTS-Executive-Summary-Dec17.p
df
Cahill S, Makadon H. Sexual Orientation and Gender Identity Data Collection in Clinical Settings and in Electronic Health Records: A Key to Ending LGBT Health Disparities. LGBT Health [Internet]. 2014 [Kasutatud 8. november 2019];1(1):34-41. Kättesaadav:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/26789508.
Obedin-Maliver J, Goldsmith E, Stewart L, White W, Tran E, Brenman S et al. Lesbian, Gay, Bisexual, and Transgender–Related Content in Undergraduate Medical Education. JAMA. 2011;306(9).

Vaktsineerimise seisukoht (vastuvõetud kevad 2018)

Sissejuhatus

Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on protsess, mille tulemusena kujuneb inimesel ühe kindla haigustekitaja vastu immuunsus (1). Vaktsineerimine tagab inimese õiguse tervisele ja tervishoiuteenustele (2). Rahvastiku piisav immuniseerimise hõlmatus (>90–95%) kindlustab üldimmuunsusfooni, mis piirab nakkushaiguse tekitaja levikut terves populatsioonis (3). Eesti riikliku vaktsineerimiskava uuendus, mille eesmärk on tagada laste ja noorukite vaktsineerimistega hõlmatus, jõustus 1. jaanuaril 2018. Eestis immuniseeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-hepatiidi, rotaviiruse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV (Inimese papilloomiviirus) ja B-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. (4)

Sisu

Vaktsineerimisega on saavutatud rõugete elimineerimine maailmast, tänu millele lõpetati Eestis 1980. aastal rõugete vastu vaktsineerimine. On lootust, et järgmine vaktsineerimisega eemaldatav haigus on lastehalvatus (5). Kuid mitte ainult inimeste vaktsineerimine ei aita epideemiate vastu, vaid ka teiste loomaliikide immuniseerimine. Näiteks immuniseeritakse marutõve vastu koeri ja teisi haigustekitajat kandvaid imetajad läbi söödavate palade (6).

Vaktsiinide ja immuniseerimisprogrammide rakendamise tulemusena oleme saavutanud infektsioonhaigustesse suremuse languse ning osade haiguste täieliku eradikatsiooni. Tõestatud on, et vaktsineerimine ennetab iga aasta 2,5 miljonit surma kogu maailmas. (1)

Ennetamaks lapse haigestumist varases elueas, kui lapse immuunsüsteem on veel täielikult väljaarenemata ja haigustele vastuvõtlikum, on oluline tagada immuniseerimine juba esimestel elukuudel. Tuleb rõhutada, et soovitatav on lapse vaktsineerimine vastavalt riiklike ekspertide poolt koostatud immuniseerimiskavale ning vaktsiinide tegemine väljaspool soovitatud vanust võib mõjutada kõrvaltoimete esinemissagedust. (7)

Parandades lapseeas ligipääsu vaktsiinidele nagu DTP-3 (difteeria-teetanus-läkaköha kolmikvaktsiin) ja leetrite vaktsiinidele, hoiame ära suure arvu surmasid. Varases elueas saadud vaktsiin parandab laste tulevikuväljavaateid ja elukvaliteeti. Vaktsineerimine nooruki- ja täiskasvanueas tõstab tõenäosust elada tervelt. (1)

Riiklik üldpopulatsiooni immuniseerimine tagab kaitse ka nendele, keda ei saa vaktsineerida absoluutsete või suhteliste vastunäidustuste tõttu. Tagades vaktsiinid võimalikult paljudele, vähendame infektsioonhaigustega kokkupuute tõenäosust terves ühiskonnas. Seega võimaldab vaktsineerimine lisaks üksikindiviidile ka kogu populatsiooni tervise kaitse, heaolu ja suremuse vähenemise. (1)

Eesmärgiks peab olema võimalikult suur vaktsineerimise hõlmatuse tagamine, seda nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil. Madala sissetulekuga, konfliktipiirkondades ja looduskatastroofide tõttu kannatavates riikides on probleemiks halb arstiabi kättesaadavus ning suurem haiguskoormus. Oluline on püüelda ka nendes riikides vaktsineerimise tagamisele ennetamaks surmasid ning vähendamaks endeemiliste haiguste levikut. (1)

Näeme, et võimalikult kõrge immuniseerimishõlmatus on oluline saavutamaks haiguste nagu lastehalvatuse ehk poliomüeliidi täieliku eradikatsiooni. Global Polio Eradication Initiative on vähendanud poliomüeliidi esinemist 99%, kuid haigus on endiselt aktuaalne vaesemates ühiskondades. Seega ennetamaks uut haigestumise tõusu on oluline tagada kõigi laste vaktsineerimine nendes riikides, kus immuniseerimine riiklikul tasandil on juba praegu võimalik. Läbi selle vähendame haiguse endeemiliseks muutumise tõenäosust. (5, 8)

Eestis on kasutusel väga efektiivsed ja ohutud vaktsiinid. Riiklikus vaktsineerimiskavas olevad vaktsiinid on kõigile lastele tasuta. (9) Tasuta vaktsineerimine on kulutõhusam kui haiguse või selle tüsistuste ravi. Näiteks võib rotaviirusega nakatudes tekkida väikelapsel ohtlik vedelikuvaegus, mis vajab haiglaravi (10) ning leetrite tüsistusena võivad lapsed jääda pimedaks ja saada neuroloogilisi kahjustusi (11). USA investeeris 10 aasta jooksul rõugete elimineerimisse 100 miljonit dollarit. Tänu sellele investeeringule säästab maailm iga aasta 1,6 miljardit dollarit (12).

Kuigi vaktsiinide efektiivsus on tõestatud, töötab neile vastu rahvastiku hõlmatus immuniseerimisega (13). Eestis on immuniseerimishõlmatus alla WHO soovituslikku nõuet (95%). 2016. aastal oli Eestis 2-aastaste laste keskmine vaktsineerimishõlmatus 93,7%, 2017. aastal 93,8%. Kõige madalam oli eelmisel aastal hõlmatus B-hepatiidi osas – 92,6% (14). Hõlmatuse langemine toob kaasa üldimmuunsusfooni languse, mistõttu on rahvastik välditavate haiguste suhtes rohkem ohustatud. On oht, et tekivad vaktsineerimata inimgrupid, kus haigus saab levida, mis omakorda soodustab haiguspuhangute teket.

Vaktsiinide võimalikult suure ohutuse tagamiseks on loodud mitmeetapiline süsteem. Vaktsiinitootja valmistab teaduspõhise, võimalikult puhta, ohutu ja efektiivse vaktsiini. Viiakse läbi kliinilised uuringud, mille käigus kontrollitakse vaktsiini ohutust ja efektiivsust mitmel erineval tasandil. Kasutamisloaeelne testimine on kolmetasandiline ja koosneb laboratoorsetest uuringutest, loomkatsetest ning inimuuringutest. Vaktsiine kontrollitakse ka rahvuslike ja rahvusvaheliste pädevusasutuste poolt. Alles siis on võimalik taotleda kasutamisluba, mida Euroopas väljastab Euroopa Ravimiamet. Peale kasutamisloa väljastamist viiakse läbi veel kasutamisloajärgne seire ja kontroll. Selle käigus selgitatakse välja, mis on vaktsiini harvaesinevad kõrvaltoimed ning analüüsitakse juba teadaolevate kõrvaltoimete esinemissagedust ning põhjust. (15)

Vaktsiinide näol on tegemist bioloogiliste ravimitega. Mistahes ravimite puhul tuleb arvestada, et nende kasutamisega kaasneb kõrvaltoimete tekkimise oht. Seega ei saa ka vaktsiin kunagi olla täiesti kõrvaltoimetevaba. Kuna üldjuhul vaktsineeritakse mitte-haigestunud inimesi (eelkõige lapsi) ning seda tehakse maailmas väga laialdaselt, on inimeste sallivus vaktsiini kõrvaltoimete osas tunduvalt madalam kui nende ravimite osas, mida tarvitatakse juba peale haigestumist. Selline suhtumine on väga laialdaselt levinud just heaoluühiskonnas, kus inimesed ei pruugi tajuda nakkushaigusest põhjustatud ohu tõsidust. (16)

Enne vaktsineerimist viiakse läbi tervisekontroll, millega tagatakse vastunäidustuste vältimine ning ohutus isiku tervisele. Vastunäidustuste korral vaktsineerimist läbi ei viida. Kui tegemist on ajutiste vastunäidustustega, lükatakse vaktsineerimine edasi. (15)

Vaktsiinide vastunäidustused võivad olla alalised või ajutised. Alalisteks vastunäidustusteks on:

anafülaktilise reaktsiooni teke pärast annuse manustamist;
anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus vaktsiini ühe või mitme koostisosa vastu;
nõrgestatud elusvaktsiinide kasutamine immuunpuudulikkusega patsientidel, rasedatel ja rakulise immuunsuse puudulikkusega patsientidel.

Ajutine vastunäidustus on terviseseisund, mille puhul ei vaktsineerita kohe, vaid mingi aja möödudes. Näiteks kõikide vaktsiinide ajutiseks vastunäidustuseks on palavikuga/palavikuta kulgev äge haigestumine. Alalised või ajutised vastunäidustused võivad vaktsiinide vahel erineda. (15)

Vaktsiini koostisosade vastu tekkinud ülitundlikkust esineb väga harva (1:1 000 000). Sellist keha reaktsiooni võivad esile kutsuda vaktsiinides olevad antigeenid, valgud, antibiootikumid või abiained. Vaktsiini-allergeeniks võib olla patsiendile munavalk, kuid kui tavalise muna söömine mingit reaktsiooni esile ei kutsu, on munavalk samuti inimesele ohutu. Želatiin on mõnedes vaktsiinides kasutatav stabilisaatoraine, kuid kui inimesel on vastava aine suhtes ülitundlikkus, võib alati kasutada alternatiive, või juhul, kui süst on vältimatu, teha nahatest.(15)

Vaktsiinide ohutusest rääkides tuleb silmas pidada, milline on vaktsiinist saadav kasu ning võimalike kõrvaltoimete suhe. Vaktsiinidega on võimalik nakkushaigusi vältida ning ära hoida nendest tingitud tüsistusi (sh surmajuhtumid). Kasutusele võetakse ainult need vaktsiinid, millest saadav kasu kaalub oluliselt üles sellega kaasneda võivad riskid. Kui on tekkinud olukord, kui võib põhjendatult eeldada, et vaktsiin põhjustab mõne tõsise kõrvaltoime tekke, siis vaktsineerimist läbi ei viida (see on vastunäidustatud). (16)

Tiomersaal on elavhõbedat sisaldav säilitusaine, mis väljub kehast 3–7 päevaga väljaheite kaudu. Seda on varasemalt kasutatud vaktsiinides põhjusel, et vaktsiinidoosid olid ühises viaalis, kust doose pidi võtma ühe kaupa. Seetõttu oli suur oht vaktsiini saastumisele. Tänapäeval on vaktsiinid ühe kaupa doosides, mistõttu ei ole ka enam tiomersaali kasutamine vaktsiinides vajalik ja mõistlik. Tiomersaal on usaldusväärne ja vaktsiinile lisatud annused on nii lastele kui ka täiskasvanutele ohutud. Samuti on tegemist tiomersaali puhul etüülelavhõbedaga. Neurotoksilist mõju põhjustavad eeskätt metüülelavhõbe suuremates kogustes. Teadusuuringud ei ole leidnud seost vaktsiinide (sh ka tiomersaali sisaldavate vaktsiinide) ja autismispektri häiretega. (17, 18)

Ükski Eestis kasutatav väikelastele mõeldud vaktsiin ei sisalda tiomersaali. Eestis võib tiomersaali sisalduda jääkidena vaid difteeria-teetanuse vaktsiinis, mida kasutatakse peamiselt täiskasvanute revaktsineerimisel iga 10 aasta tagant. Jäägid võivad pärineda tootmisliinidest, aga eraldi seda vaktsiini koostisesse lisatud ei ole. (18)

Seisukoht

Igal lapsel peab olema võimalus saada kaitset oma tervisele vaktsineerimise näol. Vaktsineerimiskavas sisalduvate vaktsiinidega peab olema Eesti keskmine immuniseerimise hõlmatus üle 95%, mistõttu on tähtis tõsta inimeste teadlikkust vaktsineerimise vajalikkusest ja ohutusest. Igal lapsevanemal peab olema võimalus saada tõenduspõhist informatsiooni vaktsiinide kohta.

Tervishoiutöötajatel on oluline roll vaktsineerimise hõlmatuse suurendamisel. Tervishoiutöötaja ülesandeks on tutvustada inimesetele nii vaktsineerimise kasutegureid kui ka võimalikke kõrvalmõjusid. Suhtlus patsiendiga peab olema kahepoolne, leides kõigile tema küsimustele vastused. Inimese kuulamiseks tuleb võtta vajalik aeg.

Lisaks info jagamisele vaktsineerimise kohta peavad tervishoiutöötajad olema ka ise eeskujuks, lastes ennast ja oma perekonda vaktsineerida. See omakorda vähendab riski, et tervishoiutöötaja oleks ise mõne vaktsiinvälditava haiguse edasikandja.

Täiskasvanutele peab olema tagatud vaktsineerimiskavas ettenähtud revaktsineerimine difteeria-teetanuse vaktsiiniga iga 10 aasta tagant (19). Lisaks soovitame igal aastal oma ja lähedaste tervist kaitsta gripivaktsiiniga ning Eesti kui endeemilise piirkonna puhul on vajalik olla vaktsineeritud ka puukentsefaliidi vastu (19, 20). On eriti tähtis, et rasedad kui riskigrupp oleksid vaktsineeritud gripi vastu ning 3. trimestril ka difteeria-teetanus-läkaköha vaktsiiniga (21).

Ideaalset vaktsiini ei eksisteeri ning isegi kõige efektiivsemad ja paremad vaktsiinid võivad tekitada mittesoovitavaid kõrvalnähte. Kõige raskem võimalik kõrvaltoime on anafülaktiline reaktsioon, mis on ravitav adrenaliiniga. Seetõttu on soovitatav jääda peale vaktsineerimist 15 minutiks tervishoiuasutusse. Osadel vaktsiinvälditavatel haigustel puudub spetsiifiline ravi, osadel on spetsiifiline ravi olemas, aga sellest hoolimata võivad tekkida tüsistused. Vaktsiinvälditavad haigused kulgevad raskemalt kui vaktsineerimise kõrvaltoimed, mistõttu ületab vaktsineerimisest saadav kasu tunduvalt võimaliku kahju.

Enamik terviseprobleeme, mis on tekkinud pärast vaktsineerimist, on juhuslikult kokku langenud muu haigusega. Kui vaktsineerimise järgselt tekib terviseprobleem, mis tekitab kahtlust vaktsineerimise kõrvaltoimele, on vajalik sellest rääkida oma perearstiga või immuniseerimist teostanud meditsiinitöötajaga.

Allikad

WHO. Immunization. Leitav: http://www.who.int/topics/immunization/en/
WHO. Global Vaccine Action Plan 2011 – 2020. 2013: 9-21, 39-57. Leitav: http://www.who.int/immunization/global_vaccine_action_plan/GVAP_doc_2011_2020/en/
Meriste, S., Oona, M., Tamm, E., & Lutsar, I. Immuniseerimisega välditavate nakushaiguste levik ja preventsioon Euroopas ja Eestis. Eesti Arst. 2006; 85 (2): 107-126.
Tervise- ja tööministri määrus: Immuniseerimiskava. Saadaval: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032017018
WHO. 10 facts on polio eradication. Leitav: http://www.who.int/features/factfiles/polio/en/
Global Alliance on Rabies Control. Leitav: http://www.benchmarkreporter.com/garc-said-investment-in- dogvaccination-is-the-effective-way-to-reduce-160-deaths-a-day-from-dog-bites/2155
Rashid H, Khandaker G, Booy R. Vaccination and her immunity: what more do we know?. Curr Opin Infect Dis. 2012; 25 (3): 243-249.
Unicef. Polio Eradication & Endgame Strategic Plan 2013-2018. Leitav: https://www.unicef.org/immunization/files/PEESP_EN_US.pdf
Terviseamet. Vaktsineerimise korraldus Eestis. Leitav: http://www.vaktsineeri.ee/vaktsineerimise-korraldus-eestis.html
CDC. Rotavirus. Leitav: https://www.cdc.gov/rotavirus/index.html
CDC. Measles. Leitav: https://www.cdc.gov/measles/about/complications.html
WHO. State of the world’s vaccines and immunization. Third Edition. 2009: 79-81. Leitav: http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/44169/1/9789241563864_eng.pdf
Burns IT, Zimmerman RK. Immunization barriers and solutions. J Fam Pract 2005; 54: S58–62.
Terviseamet. Riiklik immuniseerimiskava ja selle täitmine. Leitav: http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine/riiklik-immuniseerimiskava-ja-selle-taitmine.html
Kutsar K. Vaktsiinid ja vaktsineerimine. Vaktsineerija käsiraamat. 2014: 55-58.
Terviseamet. Vaktsiinide ohutus. Leitav: http://www.vaktsineeri.ee/vaktsiinide-ohutus.html
WHO. Thiomersal. Leitav: http://www.who.int/biologicals/areas/vaccines/thiomersal/en/
FDA. Thiomersal and Vaccines. Leitav: https://www.fda.gov/BiologicsBloodVaccines/SafetyAvailability/VaccineSafety/UCM096228#bib
Terviseamet. Täiskasvanute vaktsineerimine. Leitav: http://www.vaktsineeri.ee/taiskasvanute-vaktsineerimine.html
Terviseamet. Puukentsefaliit. Leitav: http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Puukentsef.pdf
CDC. Guidelines for Vaccinating Pregnant Women. Leitav: https://www.cdc.gov/vaccines/pregnancy/hcp/guidelines.html