Perearstikeskustele

Perearstikeskustele

Alates 2011. aasta suvest võib seaduse kohaselt tervishoiuteenuse osutamisel osaleda vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng, kes täidab arstikohustusi oma pädevuse ja oskuste piires vastutava arsti juhendamise ja järelvalve all, omamata sealjuures tervishoiutöötaja registreeringut.

Mis kasu saab sellest Eesti tervishoid?

  • Lihtsamate ülesannete delegeerimine võimaldab juhendajate tõhusamat ajakasutust ning vähendab nende koormust.
  • Arstikutsele omaselt pärandatakse oma teadmisi nooremale põlvele.
  • Pikemas perspektiivis paraneb ravikvaliteet, kuna tulevastel arstidel on võimalik juba aegsasti rakendada ülikoolis saadud teadmised praktikasse ning kinnistada oma teadmisi ja suurendada kogemustepagasit.
  • Tulevastel arstidel on võimalus töötada oma õpitaval erialal Eestis ning luua ametialaseid sidemeid, mis aitab pikema aja jooksul kaasa tervishoiu järjepidevuse tagamisele.

Mis kasu saavad arstitudengid?

  • Ülikoolis õpitud oskuste ja teadmiste rakendamine õpingute ajal kinnistab omandatud teooriat paremini.
  • Arstile omase vastutuse tajumine algab juba tudengipõlves.
  • Areneb arstlik mõtlemine.
  • Arstitudeng omandab meeskonnas töötamise kogemuse ning mõistab erinevate tervishoiutöötajate rolli süsteemis.
  • Tekib parem arusaam Eesti haiglate ja perearstikeskuste töökorraldusest.

Mis kasu saab patsient?

  • Arsti jagatud töökoormus annab arstile rohkem aega iga patsiendi jaoks.
  • Patsiendi usaldus raviasutuse vastu tõuseb, nähes, et perearstikeskus panustab noortesse arstidesse.
  • Piisavalt kogenuna on arstiüliõpilasest kasu koormuse ning järjekordade pikkuse vähendamisel. 

Kus võiks arstiteadusüliõpilasest kasu olla?

IV kursuse lõpetanud arstitudeng on omandanud teadmisi ja oskusi järgmistes ainetes:

  • Sisehaigused
    • Kardioloogia
    • Pulmonoloogia ja torakaalkirurgia
    • Gastroenteroloogia
    • Endokrinoloogia
    • Reumatoloogia
    • Nefroloogia
    • Hematoloogia
    • Laboratoorne meditsiin
    • Infektsioonhaigused
    • Geriaatria algkursus
  • Kirurgia
    • Üld- ja abdominaalkirurgia
    • Veresoontekirurgia
    • Traumatoloogia ja ortopeedia
    • Lastekirurgia
    • Uroloogia
  • Anestesioloogia ja intensiivravi
  • Onkoloogia
  • Silmahaigused
  • Inimese molekulaarne ja kliiniline geneetika (alates 2021. aastast läbitud III kursusel)
  • Sõja- ja katastroofimeditsiin
  • Kliiniline farmakoloogia
  • Kliiniline patoloogia I

V kursuse lõpetanud tudeng lisaks on läbinud ka järgnevad tsüklid:

  • Kliiniline patoloogia II
  • Kliiniline radioloogia
  • Kohtuarstiteadus
  • Kriitilised seisundid erakorralises meditsiinis
  • Kõrva-nina-kurguhaigused
  • Lastehaigused
  • Naha- ja suguhaigused
  • Naistehaigused ja sünnitusabi
  • Neuroloogia ja neurokirurgia
  • Perearstiteadus
  • Psühhiaatria
  • Taastusravi
  • Tervishoiukorraldus ja tervishoiuökonoomika

Kohustused ja vastutusala

Arstiteadusüliõpilane kuulub patsiendi ravimeeskonda. Ta saab hakkama klassikaliste ja laialtlevinud haigusjuhtude diagnoosimise, ravi ordineerimise ning raviskeemi selgitamisega. Äsja tugeva teoreetilise õppe läbinuna saavad arstiteadusüliõpilased olla abiks ka diferentsiaaldiagnostiliste küsimuste lahendamisel. Arstiteadusüliõpilase tegelikud töökohustused ja vastutusala kujunevad välja tema ja juhendaja vahelise usalduse alusel ning konkreetse arstiteadusüliõpilase senistele kogemustele ja omandatud teadmistele tuginedes.

Võimalikud tööülesanded perearstikeskuses

  • Anamneesi võtmine
  • Patsiendi läbivaatus ning objektiivse leiu kirjeldamine
  • Sissekannete tegemine, kokkuvõtete ja epikriiside koostamine  
  • Lapse arengu jälgimine ja võrdlemine eakohaste normidega
  • Analüüside ja uuringute tellimine
  • Uuringutulemuste ja analüüside selgitamine patsiendile
  • Esmase diagnoosi määramine
  • Esmase raviplaani koostamine ja olemasoleva raviplaani korrigeerimine
  • Saatekirjade kirjutamine
  • Ravi ja haiguse selgitamine patsiendile
  • Patsiendi nõustamine ja soovituste jagamine, sealhulgas ka telefoni ja e-maili teel
  • Dokumentide (nt eri tervisetõendid, haigusleht) vormistamine  
  • Lihtsamad protseduurid: vererõhu mõõtmine, EKG teostamine ja interpretatsioon, rinoskoopia, otoskoopia, otsene larüngoskoopia, haavade sidumine ja puhastamine, süstimine,  veresuhkru ja INR määramine, uriini ribaanalüüs.
  • Erinevate protseduuride teostamine pärast väikest õpetust: günekoloogiline läbivaatus ning analüüside võtmine, haavade õmblemine, kõrva loputamine, erinevad punktsioonid, liigesesisesed süsted, abstsesside avamine ja dreneerimine, sissekasvanud küüne eemaldamine jne.

Arstiteadusüliõpilase kohustused

  • Arstitadusüliõpilane kohustub täitma talle kokkuleppe korras määratud ülesandeid.
  • Arstiteadusüliõpilane kohustub vastutama talle kokkuleppe korras määratud ülesannete täitmise kvaliteedi eest.
  • Probleemi või kahtluse tekkimisel peab arstiteadusüliõpilane pöörduma oma juhendaja poole. Kui juhendaja ei ole nõus arstiteadusüliõpilast juhendama või ei ole kättesaadav, vastutab juhendaja.
  • Arstiteadusüliõpilane on arstieetika koodeksi järgi kohustatud konfidentsiaalsusele.

Tööandja kohustused

  • Tööandja kohustub sõlmima arstiteadusüliõpilasega kirjaliku töölepingu.
  • Tööandja kohustub määrama arstitadusüliõpilasele juhendaja.
  • Tööandja kohustub maksma arstiteadusüliõpilasele tasu. Tasu suurus võiks olla 60% arsti palgamiinimumist.
  • Toetudes märtsis 2017 jõustunud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusele, kohustub tööandja tegema enda poolt kõik, mis tema võimuses, et tagada abiarstidele ligipääs e-Tervise infosüsteemile ning võimalus koostada retseptipõhjasid enda isikliku konto alt

Juhendaja kohustused

  • Juhendaja kohustub määrama arstiteadusüliõpilasele jõukohased ülesanded.
  • Juhendaja kohustub tagasisidestama arstiteadusüliõpilase tehtud tööd.
  • Juhendaja kohustub olema arstiteadusüliõpilasele sõltuvalt ametialase probleemi tõsidusest mõistliku aja jooksul kättesaadav.

Kontakt