Haiglatele

Haiglatele

Alates 2011. aasta suvest võib seaduse järgi tervishoiuteenuse osutamisel osaleda vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng, kes täidab arstikohustusi oma pädevuse ja oskuste piires vastutava arsti juhendamise ning järelvalve all, omamata sealjuures tervishoiutöötaja registreeringut.

Mis kasu saab sellest Eesti tervishoid?

  • Lihtsamate ülesannete delegeerimine võimaldab juhendajate tõhusamat ajakasutust ning vähendab nende koormust.
  • Arstikutsele omaselt pärandatakse oma teadmisi nooremale põlvele.
  • Pikemas perspektiivis paraneb ravikvaliteet, kuna tulevastel arstidel on võimalik juba aegsasti rakendada ülikoolis saadud teadmised praktikasse ning kinnistada oma teadmisi ja suurendada kogemustepagasit.
  • Tulevastel arstidel on võimalus töötada oma õpitaval erialal Eestis ning luua ametialaseid sidemeid, mis aitab pikema aja jooksul kaasa tervishoiu järjepidevuse tagamisele.

Mis kasu saavad arstitudengid?

  • Ülikoolis õpitud oskuste ja teadmiste rakendamine õpingute ajal kinnistab omandatud teooriat paremini.  
  • Arstile omase vastutuse tajumine algab juba tudengipõlves.
  • Areneb arstlik mõtlemine.  
  • Arstitudeng omandab meeskonnas töötamise kogemuse ning mõistab erinevate tervishoiutöötajate rolli süsteemis.
  • Tekib parem arusaam Eesti haiglate ja perearstikeskuste töökorraldusest.

Mis kasu saab patsient?

  • Arsti jagatud töökoormus annab arstile rohkem aega iga patsiendi jaoks.
  • Patsiendi usaldus raviasutuse vastu tõuseb, nähes, et haigla panustab noortesse arstidesse.
  • Piisavalt kogenuna on arstiteadusüliõpilasest kasu koormuse ning järjekordade pikkuse vähendamisel.

Kus võiks arstiteadusüliõpilasest kasu olla?

IV kursuse lõpetanud arstitudeng on omandanud teadmisi ja oskusi järgmistes ainetes:

  • Sisehaigused
    • Reumatoloogia
    • Gastroenteroloogia
    • Hematoloogia
    • Endokrinoloogia
    • Kardioloogia
    • Pulmonoloogia ja torakaalkirurgia
    • Nefroloogia
    • Nakkushaigused
    • Laborimeditsiin
  • Kirurgia
    • Veresoontekirurgia
    • Üld- ja abdominaalkirurgia
    • Traumatoloogia ja ortopeedia
    • Lastekirurgia
    • Uroloogia
    • Kardiokirurgia
  • Anestesioloogia ja intensiivravi
  • Onkoloogia
  • Silmahaigused
  • Inimese molekulaarne ja kliiniline geneetika (alates 2021. aastast läbitud III kursusel)
  • Sõja- ja katastroofimeditsiin

V kursuse lõpetanud tudeng on lisaks läbinud järgnevad tsüklid:

  • Perearstiteadus
  • Kriitilised seisundid erakorralises meditsiinis
  • Naha- ja suguhaigused
  • Naistehaigused ja sünnitusabi
  • Lastehaigused
  • Neuroloogia ja neurokirurgia
  • Psühhiaatria
  • Kõrva-nina-kurguhaigused
  • Taastusravi
  • Kohtuarstiteadus
  • Kliiniline radioloogia
  • Kliiniline farmakoloogia
  • Tervishoiukorraldus ja tervishoiuökonoomika

Kohustused ja vastutusala

Arstiteadusüliõpilane kuulub patsiendi ravimeeskonda. Ta saab hakkama klassikaliste ja laialtlevinud haigusjuhtude diagnoosimise, ravi ordineerimise ning raviskeemi selgitamisega. Äsja tugeva teoreetilise õppe läbinuna saavad arstiteadusüliõpilased olla abiks ka diferentsiaaldiagnostiliste küsimuste lahendamisel. Arstiteadusüliõpilase tegelikud töökohustused ja vastutusala kujunevad välja tema ja juhendaja vahelise usalduse alusel ning konkreetse arstiteadusüliõpilase senistele kogemustele ja omandatud teadmistele tuginedes.

Võimalikud tööülesanded

  • Patsiendi esmane vastuvõtt EMOs
  • Anamneesi võtmine
  • Patsiendi läbivaatus ning objektiivse leiu kirjeldamine
  • Sissekannete tegemine, epikriiside koostamine
  • Analüüside ja uuringute tellimine
  • Uuringutulemuste ja analüüside selgitamine patsiendile
  • Esmas(t)e diagnoosi(de) määramine
  • Esmase raviplaani koostamine
  • Saatekirja koostamine
  • Raviplaani ja haiguse selgitamine patsiendile
  • Patsiendi nõustamine ja soovituste jagamine
  • Osakondades patsientide visiitide läbiviimine
  • Osakondade suurtel visiitidel patsientide ettekandmine
  • Osakondades patsiendi ägedate probleemide diagnoosimine ja nende raviplaani koostamine
  • Osakondades patsiendi infusioonravi ja ööpäevase vedelikubilansi arvutamine
  • Patsiendi väljakirjutamine ja edaspidise ravi selgitamine
  • Haiguslehe vormistamine
  • Lihtsamad protseduurid: vererõhu mõõtmine, EKG teostamine ja interpretatsioon, rinoskoopia, otoskoopia, otsene larüngoskoopia, süstimine, haavade sidumine ja puhastamine, veresuhkru ja INR määramine, uriini ribaanalüüs, võõrkehade eemaldamine.
  • Erinevate protseduuride teostamine pärast väikest õpetust: günekoloogiline läbivaatus ja analüüside võtmine, happe-alus-tasakaalu analüüsi võtmine, haavade õmblemine, arteri ja veeni kanüleerimine, erinevad punktsioonid, liigesesisesed süsted, abstsesside avamine ja dreneerimine, erinevate dreenide paigaldamine, sissekasvanud küüne eemaldamine, põiekateetri ja nasogastraalsondi paigaldamine, lumbaalpunktsioon, luumurdude immobilisatsioon, luksatsioonide paigaldamine, elustamine jne.

Arstiteadusüliõpilase kohustused

  • Arstiteadusüliõpilane kohustub täitma talle kokkuleppe korras määratud ülesandeid.
  • Arstiteadusüliõpilane kohustub vastutama talle kokkuleppe korras määratud ülesannete täitmise kvaliteedi eest.
  • Probleemi või kahtluse tekkimisel peab arstiteadusüliõpilane pöörduma oma juhendaja poole. Kui juhendaja ei ole nõus arstiteadusüliõpilast juhendama või ei ole kättesaadav, vastutab juhendaja.
  • Arstiteadusüliõpilane on arstieetika koodeksi järgi kohustatud konfidentsiaalsusele.

Tööandja kohustused

  • Tööandja kohustub sõlmima arstiteadusüliõpilasega kirjaliku töölepingu.
  • Tööandja kohustub määrama arstiteadusüliõpilasele juhendaja.
  • Tööandja kohustub maksma arstiteadusüliõpilasele tasu. Tasu suurus on 2021.-22. aasta kollektiivlepingu järgi vähemalt 60% arsti palgamiinimumist.
  • Toetudes märtsis 2017 jõustunud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusele, kohustub tööandja tegema enda poolt kõik tema võimuses oleva, et tagada abiarstidele ligipääs e-Tervise infosüsteemile ning võimalus koostada retseptipõhjasid enda isikliku konto alt

Juhendaja kohustused

  • Juhendaja kohustub määrama arstiteadusüliõpilasele jõukohased ülesanded.
  • Juhendaja kohustub tagasisidestama arstiteadusüliõpilase tehtud tööd.
  • Juhendaja kohustub olema arstiteadusüliõpilasele sõltuvalt ametialase probleemi tõsidusest mõistliku aja jooksul kättesaadav.

Kontakt