Seoses lähenevate valimistega koostas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts tervishoiuteemalised ettepanekud, mida arstitudengid soovitavad järgmisteks valimisteks eesmärgiks seada. Ettepanekud saadeti kõikidele erakondadele tutvumiseks.
Ettepanekud tehti kuues valdkonnas: tervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, esmatasandi tugevdamine, tervishoiu rahastamine ja tervislik liikumine. Ettepanekud valiti vastavalt probleemi olulisusele Eestis ja tõenduspõhiste lahenduste olemasolule.
“Uurisime liikmetelt, millistel rahvatervise teemadel soovivad nemad, et järgmine valitsus tegeleks. Ideedest valisid arstitudengid välja kõige olulisemad ideed, mis edastati ühise kirjana erakondadele,” sõnas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Evamaria Elisabet Keränen. “Soovime, et erakonnad mõtleksid juba valimiskampaania ajal tervishoiu poliitika peale ja toetame rahvatervise arendamist praktiliste ettepanekutega.”
“On oluline, et ettepanekud on koostatud kõigi ühiste mõtetena väljaspool poliitilisi tagamaid ja kõik ettepanekud lähtuvad teaduslikust informatsioonist,” lisas Taur Lillestik, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi Rahvatervise töögrupi juht.
Kõigi kuue ettepanekuga saab tutvuda järgnevalt:
1. Tervishoidu oleks vaja hankida lisaraha, orienteeruvalt 1% SKP-st iga nelja aasta jooksul.
2017. aastal moodustasid tervishoiukulud 6,4% SKP-st ehk 1,52 miljardit [1], mis võrreldes enamike teiste Euroopa Liidu (EL) ja OECD riikidega, on väike osa SKP-st [2,3]. Tervishoiukulude reaalkasv 2017. aastal oli 1,5%. Samal ajal suurenesid leibkondade kulud 12% ning avaliku sektori kulud 6,4% võrra [1].
Eesti tervisesüsteemi analüüsis toodi välja järgmisi kitsaskohti: [4]
• ravikindlustuse rahastamine baseerub kitsal tulubaasil ja kapitaliinvesteeringud on liiga sõltuvad EL-i rahastusest
• riigieelarvest eraldatav lisasumma mittetöötavate pensionäride eest moodustab SKP-st väikese osakaalu, mis ei anna piisavat efekti süsteemi jätkusuutlikkusele
• suured erinevused sotsiaalmajanduslike rühmade vahel
• Eestis on EL-is kõrgeim rahuldamata vajadus arstiabi järele (põhjustatud pikkadest ooteaegadest)
• tervishoiutöötajate vähesus (tingitud tervishoiutöötajate keskmise vanuse tõusust, kutsealasest rändest ja ebapiisavast koolitusmahust)
• ravikvaliteet (nt Eestis on südamelihasinfarkti ja insuldi järgne 30-päeva suremus Euroopa kõrgemaid)
Eespool nimetatud probleemide lahendamiseks pakub EAÜS välja, et tervishoidu peaks iga nelja aasta tagant suunama rohkem finantsvahendeid SKP-st (umbes 1%) kuni on saavutatud soovitud tulemused.
Kasutatud allikad:
• Tervise Arengu Instituut. (2017). Tervishoiukulud 2017. (http://www.tai.ee/et/terviseandmed/tervisestatistika-ja-uuringute-andmebaas/uuendused/4424-tervishoiukulud-2017)
• Eurostat Statistics Explained. (2018). Healthcare expenditure statistics. (https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Healthcare_expenditure_statistics)
• OECD.Stat. (2018). Health expenditure and financing. (https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=SHA)
• Habicht T et al. Eesti: Tervisesüsteemi ülevaade. Tervisesüsteemid muutustes, 2018;20(1):1–193.
2. Tervishoidu toodavat lisaraha peaks eelkõige suunama esmatasandi tugevdamisele.
Hetkel oleme seisus, kus paljude esmatasandi poolt lahendatavate probleemidega pöörduvad patsiendid erakorralise meditsiini osakonda (EMO). Riigikontrolli erakorralise meditsiini auditist selgub, et 2017. aastal moodustasid EMOsse pöördujatest 57% patsiendid, kes ei vajanud vältimatut abi ning kes oleksid võinud pöörduda oma perearsti poole. EMOst on saanud koht, kus tegeletakse teiste tervishoiutasandite kitsaskohtadega, kuid kallimalt. EMO ambulatoorne raviarve on ligikaudu 4 korda suurem kui perearsti visiidi keskmine maksumus. EMOde koormust suurendab muuhulgas ebaühtlane perearstiabi kvaliteet. [1]
EAÜSi seisukoht on, et tervishoidu suunatavat raha tuleks jaotada senisest enam esmatasandi tugevdamisele, selle kvaliteedi kontrollile ning kahe tasandi omavahelise koostöö edendamisele. Esmatasandi tugevdamine aitab kaasa nii haiguste ennetamisele kui ka varasema ravi rakendamisele, mis omakorda hoiaks kokku tervishoiu kulusid.
Kasutatud allikad:
• Riigikontroll. 2018. Riigikontrolli aruanne Riigikogule 23.10.2018: erakorraline meditsiin. (https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2472/Area/21/language/et-EE/Default.aspx)
3. Madalam maksumäär sellistele tervislikele toitudele, millest rohkem kui 50% on juur-, puu-, kaunvili või pähkel. Selle rahastamiseks luua maks toodetele, milles on palju suhkrut, soola või küllastatud rasvhappeid, mida arvestatakse toetudes Tervise Arengu Instituudi poolt välja antud Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele [1].
Südame ja veresoonkonna haigused on peamine varajase töövõime kaotamise ja surma põhjus Eestis ja nende ravimine suurendab olulisel määral tervishoiukulusid. Ennetustegevus peab olema suunatud riskikäitumise vähendamisele ning tervist toetava keskkonna suurendamisele. [2] Kuna keskmise eestlase menüü peaks sisaldama vähem soola, loomset rasva, punast liha, töödeldud liha, töödeldud toidus leiduvat transrasva ja lisatud suhkrut (sh suhkrujooke) [3], peaks tervislik toit olema inimestele kättesaadav ja taskukohane.
Märkimisväärne on, et Statistikaameti andmetel on 2017. aasta oktoobriga võrreldes värske köögivilja hind 21% võrra kasvanud, kuid samal ajal on suhkru hind 21% langenud [4].
Kasutatud allikad:
• Tervise Arengu Instituut. 2016. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused. (https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf)
• Riigiteataja. 2018. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005–2020. (https://www.riigiteataja.ee/akt/852525)
• Tillmann T. Mida süüa, et elada tervelt ja kvaliteetselt kõrge vanuseni? Eesti Arst 2018;97(5):263–268.
• Statistikaamet. 2018. Tarbijahinnaindeksit mõjutas oktoobris enim transport. Pressiteade nr 115. (https://www.stat.ee/pressiteade-2018-115?fbclid=IwAR1vCGakI4gTTXDSsP3qxLJ5rZCIu9izR6Orf-8MpgR-so86SDCwOMEgaUA)
4. Sigaretid ja muud tubakatooted peaksid olema poes eraldi leti taga, et vähendada impulsiivseid oste ja vähendada reklaami. [1,2]
EAÜS toetab mõtet eemaldada poodides kassade kohalt sigaretipakkide sektsioonid ning selle asemel müüa neid eraldi selleks ette nähtud letist. Väiksemates poodides, kus eraldi müügipunkti jaoks ruumi ei jagu, võiks lahenduseks olla sigaretipakkide eemaldamine vaateväljast, sigarettide ostmiseks tuleks neid müüjalt küsida. Kui eemaldada sigaretipakid ostlejale nähtavast kohast, vähendab see impulsiivseid oste ja soodustab ostuplaani ununemist. Sigaretipakkide eraldi leti taha viimine aitab ka suitsetamist maha jätta, sest see vähendaks ostleja kiusatust osta uus sigaretipakk. Lisaks vähendab see juba varakult noorte kokkupuudet tubakatoodetega, näiteks vanematega koos poes käies. Samuti vähendab see reklaami ostuplaaniga alaealistele.
Kasutatud allikad:
• Robertson L et al. A Systematic Review on the Impact of Point-of-Sale Tobacco Promotion on Smoking. Nicotine & Tobacco Research. 2014;17(1):2–17.
• He Y et al. Global evidence on the effect of point-of-sale display bans on smoking prevalence. Tobacco Induced Diseases. 2018;16(1)
5. Alkoholi aktsiisi ei tohiks järgmise nelja aasta jooksul langetada.
EAÜS leiab, et ühiskonnas suurt poleemikat põhjustav alkoholiaktsiis tuleks vaatamata piirikaubandusele jätta langetamata. Nimelt kaalub ka Läti maksude tõstmist 28. veebruaril 2019. aastal. Kolme tuleva aasta jooksul on Lätis kavas tõsta alkoholiaktsiisi kokku 35% võrra [1]. Piirikaubandust uurinud audiitorfirma KPMG uuringu kohaselt loobuks 90 protsenti küsitluses osalenutest Lätti sõitmisest, kui pooleliitrise viinapudeli hinnavahe Lätiga oleks alla ühe euro, õllekohvril alla kahe euro [2]. Hindade järkjärguline tõstmine Lätis vähendaks eestlaste sõite piiri äärde alkoholi järele, kui selle hind oleks Eestis ligilähedane. Samuti ei ole alkoholiaktsiisi pikaajaline mõju eestlaste tervisele veel teada, ning seega ei tasuks praeguseid alkoholiaktsiisi otsuseid rutakalt muutma hakata. Alkoholiaktsiisi langetamine võib tulevikus põhjustada tarbimise suurenemist. [3,4]
Kasutatud allikad:
• Tänasest tõusis ka Lätis alkoholiaktsiis. Äripäev. 01.03.2018. (https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/01/tanasest-tousis-ka-latis-alkoholiaktsiis)
• Lindpere H. 2018. KPMG uuring: piirikaubandust on võimalik tagasi pöörata ning saada 100 miljonit täiendavat maksutulu. (https://home.kpmg.com/ee/et/home/insights/2018/10/kpmg-uuring–piirikaubandust-on-voimalik-tagasi-poeoerata-ning-s.html)
• Elder R et al. The Effectiveness of Tax Policy Interventions for Reducing Excessive Alcohol Consumption and Related Harms. American Journal of Preventive Medicine. 2018;38(2):217–229.
• Lai T, Habicht J. Decline in Alcohol Consumption in Estonia: Combined Effects of Strengthened Alcohol Policy and Economic Downturn. Alcohol and Alcoholism. 2011;46(2):200–203.
6. Suurendada rattateede võrgustikku kahekordselt, viia nende kvaliteet kooskõlla Euroopa tasemega.
Eestlaste seas on suureks probleemiks vähene füüsiline aktiivsus. Nimelt ei ole 58% täiskasvanutest füüsiliselt piisavalt aktiivsed [1]. Vähene aktiivsus suurendab südamehaiguste, levinumate vähkkasvajate ja diabeedi riski [2]. Üks võimalus inimeste füüsilise aktiivsuse suurendamiseks on muuta liikumine mugavamaks, turvalisemaks ja atraktiivsemaks kergliiklusteede täiustamise abil.
EAÜS on seisukohal, et kergliiklusteede võrgustikku tuleks kaks korda suurendada ja nende kvaliteet tuleks viia kooskõlla Euroopas valitseva tasemega. Usume, et kergliiklusteede suurem hulk ja parem kvaliteet ajendaks liikuma ka neid inimesi, kes igapäevaselt trenni teha ei jõua. Linnasiseste ja -väliste kergliiklusteedevõrgustiku tihendamine ja nende kvaliteedi parandamine muudab rattaga liiklemise mugavamaks ning turvalisemaks, mis motiveerib inimesi rohkem jalgrattaga sõitma. Riik peaks looma kohalikele omavalitsustele soodsad tingimused kergliiklusteede arendamiseks, näiteks finantsfondi, mille abil rahastataks kergliiklusteede rajamist.
Kasutatud allikad
• Tekkel M, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2016. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2017.
• World Health Organization. (2018). Physical activity. (http://www.euro.who.int/en/health-topics/disease-prevention/physical-activity/physical-activity)
Metoodika
Saatsime Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) liikmetele laiali küsitluse, kus nad said valida, millistel teemadel võiks EAÜS ettepanekuid teha. Lisaks sellele sai valida ühe prioriteetse teema, millega erakonnad peaksid kindlasti tegelema. Esimesele küsitlusele laekus kokku 52 vastust. Kõige olulisemateks teemadeks pidasid liikmed tervishoiu rahastust (44%), toitumist (20%) ja liikumist (16%).
Järgnevalt valiti välja konkreetsed liikmete poolt väljapakutud ideed, mis teemavaldkondadega sobisid ning saadeti liikmete listi 12 ettepanekut, mille poolt või vastu said liikmed hääletada. Küsitlusele vastas 122 liiget, vastanute seas olid esindatud kõigi kursuste arstitudengid ning EAÜSi toetajaliikmed. Valisime kõige rohkem hääli saanud ideede ja prioriteetsete teemade alusel välja kuus ideed, mida erakondadele välja pakkuda ning seejärel sõnastasime ideedele selgitused, miks antud ideed riigilt tähelepanu vajavad.
1. Tervishoidu oleks vaja hankida lisaraha, orienteeruvalt 1% SKP-st iga nelja aasta jooksul.
Ettepanekut toetas 97,5 % küsitlusele vastanud EAÜSi liikmetest.
2. Tervishoidu toodavat lisaraha peaks eelkõige suunama esmatasandi tugevdamisele.
Valida tuli kõige arstitudengi arvates kõige prioriteetsem valdkond, kuhu lisaraha suunata. Lisaraha suunamist esmatasandi tugevdamiseks toetas 52,1 % küsitlusele vastanud EAÜSi liikmetest. Ennetusele suunamist toetas 45,5% küsitlusele vastanud EAÜSi liikmetest.
3. Madalam maksumäär tervislikele toitudele, millest rohkem kui 50% on juur-, puu-, kaunvili või pähkel. Selle rahastamiseks luua maks toodetele, milles on palju suhkrut, soola või küllastatud rasvhappeid, mida arvestatakse toetudes Tervise Arengu Instituudi poolt välja antud Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele
Ettepanekut toetas 81,4% küsitlusele vastanud EAÜSi liikmetest.
4. Sigaretid ja muud tubakatooted peaksid olema poes eraldi leti taga, et vähendada impulsiivseid oste ja vähendada reklaami
Ettepanekut 94,1 % küsitlusele vastanud EAÜSi liikmetest.
5. Alkoholi aktsiisi ei tohiks järgmise nelja aasta jooksul langetada
Ettepanekut toetas 68,4 % küsitlusele vastanud EAÜSi liikmetest.
6. Suurendada rattateede võrgustikku kahekordselt, viia nende kvaliteet kooskõlla Euroopa tasemega.
Ettepanekut toetas 91,6 % küsitlusele vastanud EAÜSi liikmetest.
Täiendav info:
Evamaria Elisabet Keränen
President
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Tel. +372 5308 2711
E-post. eays.president@gmail.com
Taur Lillestik
Rahvatervise töögrupi juht
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
Tel. +372 5814 4826
E-post eays.npo@gmail.com