Haiglale ja perearstikeskusele

Kes on abiarst?

Alates 2011. aasta suvest on seaduse kohaselt tervishoiuteenuse osutamisel võimalik abiarstina kaasata vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng, kes täidab arsti ülesandeid oma pädevuse ja oskuste piires vastutava arsti juhendamisel ja järelevalve all. Abiarstina töötaval tudengil ei ole tervishoiutöötaja registreeringut.

Abiarsti kaasamine võimaldab tervishoiuasutusel rakendada motiveeritud ja arenevat tööjõudu viisil, mis toetab nii olemasolevat ravimeeskonda kui ka tulevaste arstide professionaalset arengut.

Millist kasu toob abiarst Eesti tervishoiule?

Abiarsti kaasamine võimaldab:

• delegeerida abiarstile tema pädevusele vastavaid ülesandeid, võimaldades juhendaval arstil kasutada oma aega tõhusamalt ja keskenduda suuremat kliinilist otsust vajavatele ülesannetele;
• toetada teadmiste ja praktiliste oskuste edasiandmist järgmisele arstide põlvkonnale;
• anda tulevastele arstidele võimalus rakendada ülikoolis omandatud teadmisi juba õpingute ajal, arendades nende kliinilist mõtlemist ja praktilisi oskusi;
• tutvustada tudengitele Eesti tervishoiuasutuste töökorraldust ning erinevate erialade ja ravimeeskonna liikmete rolli;
• luua tudengitega varakult professionaalseid sidemeid, mis võib pikemas perspektiivis toetada kvalifitseeritud tööjõu püsimist Eesti tervishoiusüsteemis;
• suurendada tervishoiuasutuste valmisolekut tulevaste arstide väljaõppe ja professionaalse arengu toetamisel.

Millist kasu saavad arstitudengid?

Abiarstina töötamine annab tudengile võimaluse:

• rakendada ja kinnistada ülikoolis omandatud teadmisi ning praktilisi oskusi;
• arendada arstlikku mõtlemist ja kliinilist otsustusoskust;
• õppida tundma arstitööga kaasnevat vastutust;
• omandada kogemusi patsiendikeskses suhtluses ja ravimeeskonnas töötamisel;
• mõista erinevate tervishoiutöötajate rolle ja koostööd raviprotsessis;
• saada praktiline ülevaade Eesti haiglate, perearstikeskuste ja teiste tervishoiuasutuste töökorraldusest;
• kujundada teadlikumalt oma tulevast erialavalikut.

Millist kasu saab patsient?

Abiarsti asjakohane kaasamine ravimeeskonda võib:

• toetada ravimeeskonna töökoormuse paremat jaotumist;
• võimaldada arstil suunata rohkem aega keerukamate kliiniliste otsuste ja patsientide käsitluse jaoks;
• Töökoormuse jaotumise tõttu saab patsient tõenäoliselt kiiremini vastuvõtule
• toetada patsiendi sujuvamat käsitlust olukordades, kus abiarstil on ülesannete täitmiseks vajalik pädevus ja juhendamine.

Abiarsti roll peab seejuures alati lähtuma patsiendi ohutusest, abiarsti pädevusest ning piisava juhendamise olemasolust.

Millised teadmised ja oskused on abiarstil?

IV kursuse lõpetanud arstitudeng

IV kursuse lõpetanud arstitudeng on läbinud õppeaineid ja omandanud teadmisi järgmistes valdkondades:

Sisehaigused

• reumatoloogia;
• gastroenteroloogia;
• hematoloogia;
• endokrinoloogia;
• kardioloogia;
• pulmonoloogia ja torakaalkirurgia;
• nefroloogia;
• infektsioonhaigused;
• laboratoorne meditsiin;
• geriaatria algkursus.

Kirurgia

• veresoontekirurgia;
• üld- ja abdominaalkirurgia;
• traumatoloogia ja ortopeedia;
• lastekirurgia;
• uroloogia;

Lisaks on läbitud või õppekavas käsitletud:

• anestesioloogia ja intensiivravi;
• onkoloogia;
• silmahaigused;
• inimese molekulaarne ja kliiniline geneetika;
• sõja- ja katastroofimeditsiin;
• kliiniline farmakoloogia;
• kliiniline patoloogia I.

V kursuse lõpetanud arstitudeng

V kursuse lõpetanud tudeng on lisaks läbinud järgmised õppeained:

• perearstiteadus;
• kriitilised seisundid erakorralises meditsiinis;
• naha- ja suguhaigused;
• naistehaigused ja sünnitusabi;
• lastehaigused;
• neuroloogia ja neurokirurgia;
• psühhiaatria;
• kõrva-nina-kurguhaigused;
• taastusravi;
• kohtuarstiteadus;
• kliiniline radioloogia;
• kliiniline patoloogia II;
• tervishoiukorraldus ja tervishoiuökonoomika.

Abiarsti vastutusala

Abiarst on patsiendi ravimeeskonna liige ning tema tööülesanded ja vastutusala peavad vastama tema senisele väljaõppele, teadmistele, praktilistele oskustele ja töökogemusele.

Abiarst võib juhendamisel ja kokkulepitud ulatuses tegeleda tavapäraste ja sagedamini esinevate haigusjuhtudega, osaleda diagnostilise ja raviplaani koostamisel ning suhelda patsientidega. Samuti võib abiarst olla ravimeeskonnale abiks diferentsiaaldiagnostiliste küsimuste lahendamisel.

Abiarsti täpne töökorraldus ja ülesannete ulatus lepitakse kokku koostöös juhendajaga ning sõltub muu hulgas osakonna profiilist, patsiendi seisundist, abiarsti varasemast kogemusest ja tema läbitud õppeainetest.

Abiarst peab oma pädevuse piiridest kinni pidama ning pöörduma küsimuste või ebakindluse korral juhendaja poole.

Võimalikud tööülesanded

Sõltuvalt abiarsti pädevusest, varasemast kogemusest ja osakonna vajadustest võivad tööülesannete hulka kuuluda:

• patsiendi esmane hindamine ja anamneesi kogumine;
• patsiendi läbivaatus ja objektiivse leiu dokumenteerimine;
• sissekannete tegemine ja epikriiside koostamine;
• analüüside ja uuringute tellimine kokkulepitud ulatuses;
• uuringutulemuste ja analüüside hindamine;
• esmase diagnoosi või diferentsiaaldiagnostiliste hüpoteeside püstitamine;
• esmase raviplaani koostamine koostöös juhendajaga;
• Saatekirjade ja e-konsultatsioonide koostamine;
• patsiendi raviplaani ja haiguse olemuse selgitamine;
• patsiendi nõustamine ja ravisoovituste andmine;
• patsientide käsitlemisel osalemine osakonnas ja EMOs;
• patsientide ettekandmine ravimeeskonna visiitidel;
• patsiendi ägedate probleemide esmane hindamine ja raviplaani koostamisel osalemine;
• infusioonravi korraldamisel osalemine ja vedelikubilansi arvutamine;
• patsiendi väljakirjutamise ettevalmistamine ja edasise ravi selgitamine;
• haiguslehtede vormistamine vastavalt töökorraldusele;
• EKG tegemine ja interpretatsioon;
• vererõhu, veresuhkru ja INR-i mõõtmine;
• uriini ribaanalüüsi tegemine;
• rinoskoopia ja otoskoopia;
• süstimine;
• haavade puhastamine ja sidumine;
• muude lihtsamate protseduuride tegemine vastavalt väljaõppele ja juhendamisele.

Pärast vastava protseduuri väljaõppe läbimist ja juhendaja hinnangul piisava pädevuse saavutamist võib abiarst osaleda ka keerukamate protseduuride tegemisel, näiteks:

• günekoloogiline läbivaatus ja analüüside võtmine;
• happe-aluse tasakaalu analüüsi võtmine;
• haavade õmblemine;
• arteri- ja veenikanüüli paigaldamine;
• erinevate punktsioonide tegemine;
• liigesesisesed süsted;
• abstsesside avamine ja dreenimine;
• erinevate dreenide paigaldamine;
• sissekasvanud küüne eemaldamine;
• põiekateetri ja nasogastraalsondi paigaldamine;
• lumbaalpunktsioon;
• luumurdude immobiliseerimine;
• luksatsioonide reponeerimisel osalemine;
• elustamine.

Kõiki tööülesandeid tuleb hinnata individuaalselt ning nende tegemine eeldab vastavat väljaõpet, pädevust ja vajaduse korral juhendaja vahetut kohalolu.

Abiarsti kohustused

Abiarst:

• täidab talle kokkulepitud ja tema pädevusele vastavaid tööülesandeid;
• vastutab talle usaldatud ülesannete nõuetekohase ja kvaliteetse täitmise eest;
• järgib patsiendiohutuse, konfidentsiaalsuse ja arstieetika põhimõtteid;
• hindab oma pädevuse piire ning pöördub küsimuste, kahtluste või keerukamate juhtumite korral juhendaja poole;
• annab juhendajale õigeaegselt teada olukordadest, mille iseseisvaks lahendamiseks tal puudub piisav pädevus või kogemus.

Tööandja kohustused

Tööandja:

• sõlmib abiarstiga kirjaliku töölepingu; (Abiarstinduse projekt soovitab vältida käsunduslepingu sõlmimist tudengitel, kuna siis ei rakendu neile kollektiivlepingust tulenevad õigused)
• määrab abiarstile juhendaja;
• tagab abiarstile tema tööülesannete täitmiseks vajaliku juhendamise ja järelevalve;
• määrab abiarstile tema pädevusele ja väljaõppele vastavad tööülesanded;
• maksab abiarstile töö eest kokkulepitud tasu vastavalt kehtivale kollektiivlepingule ja töölepingule;
• tagab abiarstile tööülesannete täitmiseks vajalikud töövahendid ja ligipääsud vastavalt asutuse töökorraldusele;
• toetab võimalusel abiarsti professionaalset arengut ja praktiliste oskuste kujunemist.

Juhendaja roll ja kohustused

Juhendaja on abiarsti töökorralduse oluline osa ning tema ülesanne on tagada, et abiarstile antavad tööülesanded vastaksid tema pädevusele ja kogemusele.

Juhendaja:

• määrab abiarstile tema teadmiste ja oskustega sobivad tööülesanded;
• annab vajaduse korral juhiseid ja toetab abiarsti kliiniliste otsuste tegemisel;
• jälgib abiarsti töö kvaliteeti ja patsiendiohutust;
• annab abiarstile tehtud töö kohta tagasisidet;
• on ametialaste küsimuste ja probleemide korral mõistliku aja jooksul kättesaadav;
• sekkub olukordadesse, kus patsiendi seisund või tööülesande keerukus ületab abiarsti pädevuse.

Hästi korraldatud juhendamine loob olukorra, kus abiarst saab olla haiglale reaalselt kasulik, säilitades samal ajal patsiendiohutuse ning toetades tudengi professionaalset arengut.