Abiarstile

Alates 2011. aasta suvest on seaduse kohaselt tervishoiuteenuse osutamisel võimalik töötada abiarstina vähemalt IV kursuse läbinud arstitudengil, kes täidab arsti ülesandeid oma pädevuse ja oskuste piires vastutava arsti juhendamisel ja järelevalve all. Abiarstina töötamiseks ei ole tudengil nõutav tervishoiutöötaja registreering.

Kuhu saab abiarstina tööle minna?

Abiarste võtavad tööle erinevad tervishoiuasutused, sealhulgas:

• maakonnahaiglad;
• keskhaiglad;
• regionaalhaiglad;
• erahaiglad;
• perearstikeskused;
• rehabilitatsioonikeskused;
• kiirabiasutused (abiarsti või brigaadijuhina töötamise võimalused võivad asutuste ja piirkondade lõikes erineda);
• teised tervishoiuteenuse osutajad, kes kaasavad oma töösse abiarste.

Ühtset nimekirja kõigist abiarstidele sobivatest töökohtadest ei ole, mistõttu tasub tudengil olla aktiivne ja ise töövõimaluste vastu huvi üles näidata. Infot varasemate töökohtade ja tudengite kogemuste kohta leiab abiarstide tagasisidedokumentidest ning väärtuslikku infot saab küsida ka enda ja vanemate kursuste üliõpilastelt.

Millisesse osakonda tööle minna?

Abiarsti töökoha valikul tasub lähtuda nii enda huvidest kui ka läbitud õppeainetest ja praktilistest oskustest.

Sageli sobib abiarstile hästi töötamine perearstikeskuses, kus puutub kokku väga erineva profiiliga patsientidega, töötempo on üldjuhul rahulikum ning koostöö juhendajaga vahetum. Perearste, kes võtavad abiarste tööle, on antud hetkel Abiarstinduse projekti andmetel siiski vähe. Loodame tulevikus tõsta perearstide huvi abiarstide palkamise vastu. Haiglates rakendatakse abiarste sageli erakorralise meditsiini osakonnas (EMO), kuid võimalused ei piirdu kindlasti ainult sellega.

Kitsa erialase profiiliga osakonda kandideerides tuleb arvestada, et tudengil oleks võimaluse korral läbitud vastava eriala teoreetiline ja praktiline õppeaine ehk tsükkel. Kui IV kursuse läbinud tudeng asub tööle valdkonnas, millega seotud õppeaineid ta veel läbinud ei ole, võib see muuta tööülesannete täitmise keeruliseks. Selle tulemusena võib abiarsti roll ja kasutegur jääda nii tudengi kui ka juhendaja jaoks väiksemaks.

Kuidas tööle kandideerida?

Töö leidmisel tasub olla iseseisev ja proaktiivne. Potentsiaalsele tööandjale, näiteks haigla üldkontaktile või konkreetse osakonna juhatajale, võib saata CV ja lühikese kirjelduse oma töösoovist.

Kandideerimisel tasub kindlasti välja tuua:

• mitmendal kursusel tudeng õpib;
• millised erialatsüklid on läbitud;
• milline periood või töökoormus sobiks;
• millises osakonnas või valdkonnas soovitakse töötada.

Selge ülevaade tudengi senisest õppe- ja töökogemusest aitab tööandjal leida sobiva rakenduse ning vähendab riski, et abiarst asub tööle keskkonnas, kus tema senistest teadmistest ja oskustest ei piisa.

Abiarstidele mõeldud tööpakkumised ei ole seni koondunud ühele kesksele platvormile ning seetõttu tuleb sobiva töökoha leidmisel sageli pöörduda otse tervishoiuasutuste poole. Töövõimaluste arv sõltub asutuse vajadustest, olemasolevatest ressurssidest ja juhendamisvõimalustest.

Kui tudeng on huvitatud konkreetsest osakonnast või asutusest, võib sinna pöörduda otse. Huvi ja initsiatiivi ülesnäitamine võib avada töövõimalusi ka juhul, kui konkreetset abiarsti ametikohta ei ole parasjagu avalikult välja kuulutatud.

Milline on abiarsti palk?

28.04.2021 sõlmiti esimest korda tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping, millega hõlmati ka abiarstidena töötavaid üliõpilasi. Kollektiivlepingu kohaselt on abiarsti töötasu seotud arsti tunnitasuga ning abiarstile tuleb maksta vähemalt 60% arsti tunnitasust. Tööandja võib abiarstile maksta ka kõrgemat töötasu, näiteks juhul, kui tudengil on varasem töökogemus ning ta on oma pädevust ja väärtust töökohal tõestanud.

Abiarstina töötamise eesmärk ei ole siiski ainult sissetuleku teenimine. Abiarstinduse süsteemi peamine eesmärk on anda arstitudengitele võimalus saada enne residentuuri praktiline kokkupuude arstitöö, patsientide ja tervishoiusüsteemi toimimisega. Varasemalt oli arstitudengitel tervishoiuasutustes töötamiseks peamiselt võimalus töötada põetaja või abiõe rollis.

Seetõttu tasub abiarsti töövõimalust käsitleda eelkõige õppimis- ja arenguvõimalusena. Tegemist on väärtusliku võimalusega rakendada ülikoolis omandatud teadmisi praktikas, arendada kliinilisi oskusi ning saada parem ettekujutus erinevatest arstikutse ja tervishoiusüsteemi tahkudest.