Abiarstindus
Alates 2011. aastast võib vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng osaleda abiarstina tervishoiuteenuse osutamisel. EAÜS on süsteemi selle algusest peale edasi vedanud.
Alates 2011. aasta suvest võib seaduse kohaselt tervishoiuteenuse osutamisel osaleda abiarstina vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng, kes täidab arstikohustusi oma pädevuse ja oskuste piires vastutava arsti juhendamisel ja järelvalve all, omamata sealjuures tervishoiutöötaja registreeringut.
Kes on abiarst?
Seaduse kohaselt on abiarst tervishoiutöötaja registreeringut mitteomav isik, kes osaleb terviseteenuse osutamisel, on vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng (läbinud IV kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained) ning täidab arstikohustusi oma pädevuse ja oskuste piires vastutava arsti juhendamisel ja järelvalve all. Kui varasemalt oli arstitudengitel võimalus haiglaeluga kokku puutuda töötades põetajana või pärast III kursust õe juhendamisel abiõena, siis 2011. aastal avanes võimalus praktiseerida ülikoolis õpitut juba arsti käe all. Abiarsti töö seadustab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 16. detsembril 2010.
Abiarstinduse projekt ei toeta praegu abiarsti koodi loomist tervishoiutöötajate registrisse ega retseptide ettevalmistamise õiguse andmist. Peame oluliseks vältida olukorda, kus abiarst jääb piisava juhendamiseta ning peab võtma vastutuse otsuste ja tegevuste eest, mis ei kuulu tema pädevusse.
Abiarstinduse algus
Niinimetatud abiarsti ehk tervishoiuteenuse osutamisel osaleva arstiteaduskonna üliõpilase töötamist reguleeriva seaduse vastuvõtmisega on loodud tudengitele lisavõimalus töötada omandataval kutsealal ja saada sel teel väärtuslikke kogemusi. Ühtlasi on sellega antud tudengitele signaal, et nad on Eestis oodatud ja vajalikud. Arstitudengitel on olnud võimalus praktiseerida Eesti haiglates oma tulevast eriala alates aastast 2011.
2022. aastal loodi EAÜSi abiarstinduse töörühm eesmärgiga seista abiarstide õiguste ja huvide eest ning arendada ja kujundada jätkusuutlikku abiarstinduse süsteemi.
Arengud abiarstinduse süsteemis
Juba abiarstide töötamise algusest tervishoiuasutustes on EAÜS teinud järjepidevalt tööd, et kaardistada praeguse süsteemi head ja vead ning arendada süsteemi paremaks nii arstitudengitele kui ka tööandjatele. Eelnevalt oleme tagasisidet abiarstinduse olukorrale küsinud iga kahe aasta tagant. Kuna EAÜSil on aga järjest kasvav kohalolek meedias ning vajadus anda võimalikult asjakohast informatsiooni ajakirjanikele, haiglatele ja ka ministeeriumitele, otsustasime aastast 2026 tagasisidet küsima hakata kord aastas.
Süsteemi suurimad kitsaskohad tudengitele on olnud e-tervise infosüsteemile ligipääsu ning retseptipõhjade kirjutamise õiguse puudumine. EAÜSi töö ja vaeva tulemusena võeti aastal 2017 vastu Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuseelnõu, mille jõustumisega võimaldatakse abiarstile ligipääs e-tervise infosüsteemile. Muudatus võimaldab tudengitest abiarstidel näha patsiendi varasemaid haigusjuhte ja seeläbi paremini abistada arsti, teha patsiendile põhjalikumat esmast läbivaatust ja valmistada ette vajalikke dokumente ning retseptipõhjasid.
Pika töö tulemusena pääsevad abiarstid alates 2021. aasta suvest ka oma isikliku konto alt digiloosse kõikides tervishoiuasutustes, kui tudeng asutusega ära siduda ja ta on lõpetanud vähemalt IV arstiteaduse kursuse. Samuti toimus suur läbimurre 2021. aastal kui esmakordselt fikseeriti abiarstide miinimumpalk tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingusse. Arstide kollektiivlepingusse on lisatud abiarsti palga alamäär, milleks onvähemalt 60% arsti töötasu alammäärast. 2026. aasta sügisest on abiarstidel ligipääs retseptikeskusele, kust saab näha varasemalt välja kirjutatud retsepte.
Eesolevad plaanid abiarstinduses
- Suurendada nii tudengite kui ka potentsiaalsete tööandjate teadlikkust abiarstide tööiseloomu kohta
- Arendada tööpakkumiste vahendamist ja muuta see läbipaistvamaks
- Tagada riiklik rahastus abiarstide palkamiseks, kuna rahaliste vahendite nappus on tihtipeale põhjuseks, miks ei saa lisatööjõudu vajavad väikehaiglad või perearstikeskused abiarstide palkamist endale lubada
- Jätkata abiarste tööks ettevalmistavate koolituste vahendamisega
- Luua struktuurid ja ressursid Eesti tervishoiusüsteemi professionaalsete tõlke teenuste pakkumiseks, et tagada kvaliteetne arstiabi kõigile abivajajatele
- Kajastada meedias võõrkeelte probleemi aktuaalsust tervishoius ja aidata lahendusi leida
- Seista tudengite huvide eest seoses õppekava uuendamise ja OSCE eksamiga
- Tagada praktikabaaside kvaliteedi ja õppevõimaluste ühtlane tase
- Seista praktika riikliku rahastamise tagamise eest
Abiarstinduse töörühm
Abiarstinduse töörühma eesmärk on seista aktiivselt abiarstide õiguste ja huvide eest ning aidata tagada nende õiglane kohtlemine töökeskkonnas.
Töörühma moodustab igal aastal abiarstinduse projektijuht. Eelistatud on vanemate kursuste tudengid, kellel on suurem kokkupuude tervishoiusüsteemi ja abiarstina töötamisega. Samas on oodatud kandideerima ka nooremate kursuste tudengid, kes tunnevad, et neil on töörühmas tegutsemiseks piisavad teadmised, huvi ja pädevus.
Abiarstinduse projekti tegevusvaldkond on mitmekülgne ning pakub võimalusi panustada nii praktilisse arendustöösse kui ka tervishoiupoliitika kujundamisse. Projektis saab tegeleda andmete kogumise ja analüüsimisega, teha koostööd haiglate juhtkondade ja Tartu Ülikooli dekanaadiga, kirjutada artikleid Eesti Arsti ja teistesse meediakanalitesse, luua sotsiaalmeediasisu ning osaleda Eesti tulevase tervishoiupoliitika kujundamises.
- Abiarstinduse projektijuht — Helen Talvistu
- Abiarstinduse projekti üldassistent — Artjom Korot
- Abiarstinduse projekti kommunikatsioonijuht — Ehe Kaldmaa
- Abiarstinduse projekti sotsiaalmeedia peaspetsialist — Anett-Katriin Kutsar
- Praktika-aastaga ja OSKEga seotud küsimuste peaspetsialist — Oliver Mõttus
- “Võõrkeeled tervishoius” peaspetsialist — Kertu-Triin Roosmann Nero
- “Võõrkeeled tervishoius” assistent — Brigitta Ploom
- Karjääripäeva peakorraldaja — Sander Šašlov
- Karjääripäeva peakorraldaja — Gerli Rehkalt
