Juba 2011. aasta suvest alates on kõigil vähemalt IV kursuse läbinud arstitudengitel võimalus töötada abiarstina juhendaja juhendamisel ja vastutusel. Kui varasemalt oli arstitudengitel võimalus haiglaeluga kokku puutuda, töötades põetajana või pärast III kursust abiõena õe juhendamisel, siis 2011. aastal avanes võimalus praktiseerida ülikoolis õpitut juba arsti käe all. Abiarsti töö seadustab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 16. detsembril 2010.

Seaduse kohaselt on abiarst tervishoiutöötaja registreeringut mitteomav isik, kes osaleb terviseteenuse osutamisel, on vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng (läbinud IV kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained) ning täidab arstikohustusi oma pädevuse ja oskuste piires vastutava arsti juhendamise ja järelvalve all.

Niinimetatud abiarsti ehk tervishoiuteenuse osutamisel osaleva arstiteaduskonna üliõpilase töötamist reguleeriva seaduse vastuvõtmisega on loodud tudengitele lisavõimalus töötada omandataval kutsealal ja saada sel teel väärtuslikke kogemusi. Ühtlasi on sellega antud tudengitele signaal, et nad on Eestis oodatud ja vajalikud.

Nüüdseks on arstitudengitel juba kuus aastat olnud võimalus praktiseerida suvel Eesti haiglates oma tulevasel erialal. Kogu selle aja jooksul on EAÜS teinud järjepidevalt tööd, et et kaardistada praeguse süsteemi head ja vead ning arendada süsteemi paremaks nii arstitudengitele kui tööandjatele. Selleks on viimasel kahel aastal viidud abiarstina töötanud tudengite hulgas läbi küsitlusi ning käidud kohtumas nii Sotsiaalministeeriumi kui ka erinevate osapoolte esindajatega.

Arstitudengite ja tervishoiuasutuste arvates on hetkel peamisteks kitsaskohtadeks järgnevalt nimetatu.

  • Kuigi töötavatel arstitudengitel on enamasti tagatud ligipääs haigla infosüsteemile, puudub neil ligipääs riiklikule tervise infosüsteemile (Digilugu). Hetkel on ligipääs tervise infosüsteemidele tagatud tervishoiutöötajatele, abiarst on aga seaduse järgi tervishoiutöötaja registreeringut mitteomav isik.
  • Paljudel arstitudengitel on töötades tekkinud vajadus kirjutada retsepte, kuid kuna abiarstidel selleks õigus puudub, tehti seda oma juhendaja või mõne muu arsti nime alt.
  • Riikliku rahastuse puudumise tõttu tuleb haiglatel endil leida rahalisi vahendeid arstitudengite palkamiseks, mistõttu väiksemad haiglad, kus abiarstide abi rohkem vaja läheks, neid endale lubada ei saa.
  • Hetkel puudub abiarstidel kohustus tööle asumisel end Terviseametis või mõnes muus asutuses registreerida, mistõttu puudub ülevaade, kui palju aastas keskmiselt Eesti tervishoiuasutustes abiarste tööl on.

Miks võtta tööle abiarst?

Abiarst Liis Puis Põlva haiglas
Abiarst Liis Puis Põlva haiglas

Mis kasu saavad haiglad ja perearstid, kes palkavad abiarsti?

Kuna suvi on selline aeg, kus arstid tahaks natukene oma suurt koormust vähendada, siis siin tulebki appi abiarst. Abiarstile on võimalik delegeerida alguses lihtsamaid ülesandeid. Noor kolleeg saab hästi hakkama anamneesi võtmisega ja patsientide objektiivse uurimisega. Samuti oskab abiarst tellida lihtsamaid analüüse ja uuringuid ning nende vastuseid tõlgendada. Arsti tööst moodustab suure osa paberitöö ja sedagi meeldib noortele entusiastidele teha!

Mis kasu saavad abiarstist patsiendid?
Abiarst on lisatööjõud ning iga abikäsi tähendab seda, et patsiendile pühendatakse rohkem aega. Patsient, kes tunneb, et temale on aega pühendatud ning teda põhjalikult uuritud, on rahulolev patsient. See toob kaudselt tagasi ka tervishoiuasutusele, kuna patsientide rahulolu ja usaldus tõuseb.

Mis kasu saab tudeng abiarstina töötades?
Esimese asjana peab kindlasti välja tooma kogemuse. Arstitudengile on kohustuslik küll praktika, kuid iga haiglas või perearstikeskuses veedetud lisaminut aitab üliõpilasel saada tulevikus professionaalselt kompetentsemaks arstiks. Lisaks õpitakse juba tudengipõlves tajuma arstile omast vastutust. Mööda külgi ei jookse ka see, et omandatakse meeskonnas töötamise kogemus ja lihvitakse kollegiaalseid suhteid.

Seega abiarsti tööle võttes ei tohiks mõelda ainult sellele, mis kasu saab raviasutus. Abiarst toob lisakäsi haiglale või perearstikeskusele, pühendab aega patsientidele ja harib ennast.

Töökohad abiarstidele

Valga Haigla | Sisehaigused, EMO
AS Hanvar erakliinik | Kirurgia, günekoloogika
Pärnu Haigla | EMO, kiirabi, hooldusravi, sisehaigused
Hiiumaa Haigla | EMO
Taastava Kirurgia Kliinik | Kirurgia
Lääne-Tallinna Keskhaigla | Nakkus, kirurgia, labor, EMO
TÜ Kliinikum | Geneetikakeskus, lastekliiniku ägedate infektsioonide osakond
SA Läänemaa Haigla | EMO, intensiivravi, järelravi õendushoolduses
SA Rapla Maakonnahaigla | Sisehaigused, kirurgia, psühhiaatria, õendusabi
Ida-Tallinna Keskhaigla | EMO, uroloogia, üldkirurgia, intensiivravi, ortopeedia, hooldusravikliinik, taastusravikliinik
Rakvere haigla | EMO, kirurgia, intensiivravi, sisehaigused
FIE Perearst Valentina Tšivkin
Perearst Aune Rehemaa
OÜ Tervis.E.KE
PA Tiiu Luukas OÜ
AS Medicum

 

Tagasiside abiarstindusele

Pärast 2010. aastal vastu võetud seadust, mis andis arstitudengitele õiguse Eestis ametlikult abiarstidena töötada, ei ole EAÜS loorberitele puhkama jäänud, vaid on jätkuvalt tegelenud abiarstinduse küsimusega. Sealhulgas on selts esimesest abiarstide töötamise hetkest alates korjanud tagasisidet nii tudengitelt kui ka haiglatelt süsteemi korralduse, rõõmu- ja murekohtade üle. Mitmed abiarstisüsteemi kimbutavad mured tulenevad üleüldistest tervishoiukorralduse kitsaskohtadest Eestis ning siinjuures on EAÜSi kohustus neile jätkuvalt rõhuda, et need riigitasandil ikka meeles oleks.

Kokkuvõtted, mis annavad ülevaate nii tudengite kogemustest ja arvamustest kui ka tervishoiuasutuste rahulolust abiarstide tööga, leiab alljärgnevalt.