Rahu ja inimõiguste töögrupp (ingl k Standing Committee on human Rights and Peace, SCORP) on üks IFMSA liikmesorganisatsioonide ametlikest töögruppidest. Rahu ja inimõiguste töögrupp on oma eesmärgiks võtnud arstiüliõpilaste ja üldsuse harimise mitmel kodanikuühiskonnale olulisel teemal: inimõigused, rahumeelne konflikti ennetamine ja sotsiaalselt tõrjutud grupid, sh pagulased. Lisaks harimisele tegeleb töögrupp projektipõhiselt ka erinevate ühiskondlike probleemide lahendamisega.

Meie südameasjaks on koolivägivalla ennetamine ja vähendamine. Selleks oleme olnud esindatud erinevatel tervise- ning noorteüritustel. Seoses töögrupi taaselustamisega 2014. aasta kevadel on meie liikmetel erakordne võimalus aidata suunata töögrupi tööd. Loomisel on erinevaid uusi projekte ning väljundeid meie ideedele. Teeme koostööd teiste valitsusväliste organisatsioonidega nagu näiteks Eesti Punane Rist ja suhtleme ka avaliku sektoriga. Et oleme üsna väikese aktiivliikmete arvuga grupp, teeme meelsasti koostööd teiste EAÜSi töögruppidega.

Rahu ja inimõiguste töögrupil on erinevad väljundid maailma eri piirkondades. Euroopas keskendutakse peamiselt avatud ühiskonna loomisele, inimõiguste mõistmisele ja tervise definitsioonile laiemas tähenduses. Liigume siirdeühiskonnast iga päevaga sammukese heaoluühiskonnale lähemale, samas tulevad ka erinevad probleemid meile lähemale. Et saada teada, millega Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi rahu ja inimõiguste töögrupp täpselt tegeleb, tutvu tegevuskava ja strateegia eesmärkidega.

Anu Parvelo
Töögrupi juht

Telefon: +372 5302 0775
E-mail: eays.norp@gmail.com

Michelle Mitt
Assistent

Telefon: +372 5333 8603
E-mail: mitt.michelle@gmail.com

Projekt “Avameelselt koolikiusamisest”

Avameelselt koolikiusamisest on rahu ja inimõiguste töögrupi projekt, mille käigus loodetakse jõuda koolivägivallaga kokku puutunud õpilasteni, pakkuda neile tuge ja aidata leida koolikiusamise probleemile lahendusi.

Projekt sai alguse Facebooki lehega, kus on igaühel võimalik oma lugu anonüümselt esitada või teiste inimeste, sh kiusajate lugusid lugeda. Facebooki lehe mõte on anda võimalus kogeda teiste läbielatut ning panna inimesi mõtlema koolikiusamise olemuse ja tagajärgede üle. Teisalt on see võimalus rääkida oma murest ja astuda esimene samm abi otsimise suunas.

Projekti suurem eesmärk on jõuda koolidesse üle Eesti, et rääkida õpilastega ja edendada sallivust ja mõistmist üksteise suhtes ning õpetada, kuhu ja kelle juurde pöörduda, kui tekib probleem, ning kuidas aidata sõpra hädas. Samuti loodetakse aidata õpetajaid, psühholooge ja teisi koolitöötajaid, märkamaks õpilastevahelisi probleeme, ning õpetada neid tekkinud olukordasid lahendama.

Tulevikus soovib projektimeeskond enda töö tulemusena näha sallivamaid ja sõbralikumaid lapsi ning koolikeskkonda, kus osatakse kiusamise probleemiga paremini toime tulla. Ideaalis avaldub see statistiliselt kiusamisohvrite arvu vähenemisena. Selleni jõudmiseks on vaja esiteks koolitada välja koolitajad ning luua piisavalt suur lektorite kollektiiv. Teiseks on vaja luua visuaalsetelt lahendustelt ja sisuliselt ühtne baas, millele kogu ettevõtmine ehitada.

Avameelselt koolikiusamisest
Koolikiusamine

Koolikiusamisest

Paljud on kas isiklikult või sõprade-tuttavate kaudu pidanud kokku puutuma koolikiusamisega ja kuni 15% Eesti kooliealistest on sattunud koolikiusamise ohvriks. Koolikiusamine on nii vaimne kui ka füüsiline koolisuhetega seotud vägivald või sotsiaalne manipuleerimine, mis võib puudutada nii õpilasi, õpetajaid kui ka teisi asjassepuutuvaid isikuid. Koolikiusamine ei ole piiratud klassiruumiga, see võib aset leida ka kooliteel või internetis. Koolikiusamine ei ole üksnes kiusaja ja kannataja vaheline probleem, vaid puudutab kõiki lähedasi ning tihtipeale on kiusajal endalgi probleemid, mis on taolisele käitumisele ajendiks.

Koolikiusamine on probleem nii kannataja kui kiusaja jaoks. Tihtipeale on erimeelsused tingitud sallimatusest ja teiste valesti mõistmisest. Oluline on oma probleemidest rääkida ning pöörduda nende poole, kes saavad aidata. Loodame, et koolikiusamisest avameelselt rääkimine aitab mõista erinevate osapoolte tundeid ja mõttemaailma ning kasvatada ühist mõistmist ja hoolivust.