Haridusgrupp ühendab ideed ja reaalsed tegutsemisvõimalused ning on õigeks valikuks neile, kel haridusteemad südamelähedased. Haridusgrupi liikmete suureks sooviks on, et arstitudengitest saaksid tulevikus veelgi paremad arstid, kui neist saaks pelgalt teaduskonna poolt etteantud õppekava läbides.

Rille Pihlak, haridusgrupi juht aastatel 2009-2011 on kasutanud töögrupi iseloomustamiseks järgnevat analoogiat: „Mulle väga meeldivad eeslid. Mitte sellepärast, et nad kuidagi rumalad on, vaid et neil on paljust kärast-mürast ükskõik. Eesel on väga töökas ja tugev loom ning kui ta on kas või keset sõiduteed, siis tal on täiesti ükskõik, et sul kiire on või sa signaali lased – ta kõnnib ikka sama rahulikult edasi. Minu arvates on eeslid ikka väga armsad loomad. Haridusgrupiga on sama – ükskõik, mis kära-müra muidu käib, haridus on ja jääb kõigile oluliseks ning lisaks kaasneb sellega sügavam rahuloleku tunne.“

Viimastel aastatel iseloomustavad haridusgruppi koolitused ja seminarid, millele koha saamiseks tuleb registreerimisest teavitavale kirjale saada pihta esimese kümne minuti jooksul. Üliõpilased ise aduvad väga hästi, millistest oskustest ja teadmistest jääb õppekavas vajaka ning haridusgrupp on need murekohad üles leidnud ning asunud olukorda parendama. Nii praktilised kliinilised koolitused (perifeerse veeni kanüülimine, ultrahelikoolitus), esmaabi täiendkoolitused, traditsioonilised eetika- ja residentuuriõhtud kui üldarsti/abiarsti ellujäämiskursus on üliõpilaskonna seas populaarsed ja pälvinud üldise heakskiidu.

Mariliis Jukk
Töögrupi juht

+372 5344 6839
E-mail: eays.nome@gmail.com

Esmaabi täienduskoolitused

Esmaabi on kohustuslik aine esimesel kursusel ning nii mõnigi on sellega puutunud kokku autokoolis. Kas aga kõik, kes on seda varasemalt korra või kaks õppinud, võivad öelda, et oskavad unepealt kannatanut õigesti abistada? Täpselt nii peaks see ju esmaabiga ometi olema! Haridusgrupp arvab, et abi pakkumiseks peaks adekvaatset metoodikat ja teooriat õppima ning kordama uuesti ja jälle. Pingelistes olukordades ei ole mahti õpitut meelde tuletada ja loeb see, kui tugevalt teoreetilised teadmised ja algoritmid on kinnistunud, aga ka praktiline tegutsemine, milleta ei ole eelnevatelgi suurt kaalu. Seetõttu pakume võimalust korrata vastavaid teadmisi ja oskusi aeg-ajalt üle – kui ükskord on kaalul kellegi elu ja tervis, ei ole see maha visatud aeg. Meie valitud lektorid suudavad leida tasakaalu teooria ja praktika vahel, samuti on võimalik paindlikult käsitleda teemasid, mis mujal kajastust ei leia. Kriisiolukorrad ei ole kalendrisse üles märgitud, targem on olla valmis igaks juhtumiks!

Elustamise ja traumade õpituba 2016. aasta esmaabi täienduskoolitusel

Elustamise ja traumade õpituba 2016. aasta esmaabi täienduskoolitusel

Eetikaõhtud ja -seminarid

Tahame või mitte, arsti töös tuleb aeg-ajalt ette erineva loomuga olukordi, kus meil tekib küsimus, kuidas talitada õigesti ja taktitundeliselt? Kuidas lahendada probleem osalistele haiget tegemata? Kui kaugele ulatuvad arsti õiguste piirid ja millisel hetkel tuleb tagasi tõmbuda? Valdav enamik asub tööle meeskonnas, milles on liikmeid paljudelt erialadelt. Omavaheline suhtlus arstide ja kogu meditsiinipersonali vahel on nurgakivi, millele edukalt laduda osutatav meditsiiniline abi ning patsiendi tervis ja heaolu. Meditsiinisüsteemis on arvukalt nüansse, millega arst peab arvestama. Ja siis on veel patsiendid. Ehk siis – tohutu hulk võimalusi enamal või vähemal määral eksida. Keerukust lisab asjaolu, et tihtipeale ei ole meie jaoks kirja pandud õpikutarkust, mille järgi üksüheselt käituda. Et kunagi reaalselt tekkinud lahendust vajavas olukorras mitte lihtsalt pead kaotada, soovitab haridusgrupp võimalikke situatsioone võimalikult palju läbi mõelda ja analüüsida. Selleks pakume võimalust eetikaõhtute ja -seminaride näol, kus saame arutada õige ja vale igavestel teemadel oma ala spetsialistidega.

Diagnostikaring

Arendamaks arstiteadusüliõpilaste analüütilist ja diagnostilist mõtlemist, on haridusgrupp võtnud üle teistes Euroopa riikides kasutusel oleva mängulise meetodi, kus arstitudengid saavad vabal ajal koos käia ning lahendada erinevaid huvitavaid juhtumeid. Üks juhtum hõlmab enamasti patsiendi ja tema haiguse täielikku käsitlust, alates kaebustest ja sümptomitest, lõpetades ravi ning jälgimisega. Ja just nagu seriaalis „House M.D.“, kujunevad välja diagnostikameeskonnad, mille liidriks igaüks võib tõusta. Ehk siis nagu päris ehtne värk või nii. Kõlab põnevalt? Võta ühendust korraldajatega ja tule uudistama.

Paraku eeldab ringis osalemine teatavaid eelteadmisi, seega patoloogiaained võiksid olla läbitud. Kuna tegemist on üliõpilasalgatusega, tuleb samuti olla valmis ise etteantud juhendite põhjal haigusjuhtu koostama.

Diagnostikameeskond lahendamas meditsiinilist juhtumit, et arendada arstiteadusüliõpilaste analüütilist ja diagnostilist mõtlemist.

Diagnostikameeskond lahendamas meditsiinilist juhtumit, et arendada arstiteadusüliõpilaste analüütilist ja diagnostilist mõtlemist.

Haiglate külastused

Kujuta ette, et oled võõras haiglas. Sinu juurde astub vanemapoolne härrasmees ja küsib teed – näiteks ultrahelikabinetti. Paraku on Sul juhtumisi seljas valge kittel ning vastus: „Ei oska aidata, “ ei sobi kuidagi. Mis veel hullem – Sul ei ole ka õrna aimugi, kust ise abi küsida, kuna oled seal esimest korda. Ja täitsa üksinda. Vanemapoolselt härrasmehelt saabuv reaktsioon teeb Su maatasa – mis mõttes ei tea, ise arst ja puha?! Teisest küljest on haiglad väga erinevad, nii administratiivselt kui meditsiiniliselt küljelt. TÜ Kliinikumi töökorraldust ja ravimeetodeid õpime me tundma üsna hästi, ent teistes raviasutustes ei pruugi need sel moel kehtida. Samuti peab arvestama, et kõikidele arstitudengitele ei jätku praktika- ega residentuurikohti TÜ Kliinikumis või just selles haiglas, kus ideaalis sooviks maanduda. Seetõttu oleks mõistlik tutvuda erinevate raviasutustega, et tulevikus oleks lihtsam teha alternatiivseid valikuid. Just sellega soovib haridusgrupp aidata, korraldades väljasõite erinevatesse haiglatesse ning tutvustades nende struktuuri ja töökorraldust. Enamasti saab ka süüa. Tasuta! Ja pärast huvitavat külastust – miks ei võiks algsest alternatiivist saada hoopis esmane valik?

Residentuuri ja eriala tutvustavad õhtud

Resident olevat üliõpilane, kes resideerub haiglas. Kui palju selles siis tegelikul tõtt on? Residentuur on teelõik, mis meil kõigil arstiks saamisel läbida tuleb. Paljudel ei ole arstiteaduskonda astudes selget ettekujutust, kellena nad sealt väljuma peaksid. Enda sihtide seadmine on aga küsimus, millega mingil ajahetkel peavad rinda pistma kõik üliõpilased. Ja isegi kui see siht on enam-vähem paigas, tekib järgmine küsimus, kuidas selleni jõuda? Kuue kursuse jooksul tekib küll mingisugune ettekujutus erinevatest erialadest, kuid midagi jääb nagu puudu. Siin saavad meid aidata noored arstid, kes seda lõiku tallavad – residendid ise. Just nemad saavad meile rääkida enda kogemustest karjääriredeli esimestel pulkadel ja anda edasi teadmisi, mida enda jaoks tallele panna. Mida siis ikkagi sisseastumiseksamil küsitakse? Kes on komisjonis? Kas esmased üldised tsüklid tasub sooritada kesk- või maakonnahaiglas? Et vähendada tumedaid laike enda tulevikukaardil, tasub tulla residentuuriõhtutele, kus põimuvad kogemused ja pajatused noorarstidelt, aga ka juba enda erialal tippu jõudnud tegijatelt, kes võivad paljastada oma töö tagamaid ning jagada pikaaegseid kogemusi. Ära ela teadmatuses ja ole teadlik enda valikuvõimalustest, et võiksid ennast juba varakult ette valmistada!

Meditsiiniõiguse seminarid

Eesti võib küll asuda tänapäevase Euroopa idaservas, ent lääs ja läänelikud kombed murravad üha enam meieni läbi. Enamasti on tegemist positiivse ja edasiviiva nähtusega, ent võib tuua kaasa ka probleeme, millega meie õppejõud pole kokku puutunud ning mille eest nad meid hoiatada ei saa. Antud kontekstis käib jutt meditsiini ja õiguse omavahelisest tõmbumisest ja tõukumisest. Mida aeg edasi, seda tõenäolisem on arstil sattuda kohtusse just seetõttu, et kuskil on jäetud täitmata mõni sätestatud punkt, küsimata mõni allkiri või eeldatud midagi, mis otseselt üheski dokumendis kirjas ei seisa. Paljud on kindlasti kuulnud hirmujutte Ameerika juristidest, kelle töö on arsti vastuvõtult lahkuvate patsientide veenmine arsti peale kaebama, algatades seeläbi nii endale kui ka patsiendile võimalikult tulusa kohtuvaidluse. Keegi ei saa välistada, et mõne aja pärast ei teki sarnast olukorda ka meie kodumaal. Ja silmas tuleb pidada, et meil ei ole veel välja kujunenud efektiivsed kahjunõuete-tasude süsteemi, mistõttu iga vaidlus muutub kulukaks nii rahaliselt, ajaliselt kui ka vaimselt. Vältimaks vastuolusid seadustega on vaja tunda nii õigusakte kui ka arsti nendest tulenevaid töökohustusi. Õnneks on inimesi juuravaldkonnast, kes on nõus arstitudengeid aitama, et neid vastuolusid ei tekiks. Haridusgrupp on need inimeses üles leidnud ning korraldab meditsiiniõigusega seotud seminare ning konverentse, kus saab väga mitmekülgselt kogenud juristidega arutleda erinevate arstiabiga seotud juhtumite üle. Tulevikus on arstide töö seadustega seotud rohkem, kui kunagi varem – mõistlik on viia ennast juba varakult nende „ohtudega“ kurssi.

Haridusgrupi ja LMP advokaadibüroo koostöös toimus 16. mail 2015 esimene arstidele ja arstitudengitele mõeldud meditsiiniõiguse konverents.

Haridusgrupi ja LMP advokaadibüroo koostöös toimus 16. mail 2015 esimene arstidele ja arstitudengitele mõeldud meditsiiniõiguse konverents.

Residentide töövarjupäev

Kui sa oled juba käinud residentuuri tutvustavatel õhtutel (mitte et see oleks eeldus) ja leidnud enda jaoks huvi pakkuva eriala, siis on kord aastas võimalik haridusgrupi kaudu haakida ennast sappa mõnele residendile, et näha, milline tema tööpäev siis ikkagi tegelikult välja näeb ja millised on need haiged, kellega antud erialal iga päev kokku võib puutuda. Antud võimalus pakub kõige lähemalt näha arst-residendi tööd, osakonda protseduure ja ka „paberimajandust“, mis arsti tööga kaasneb. Samuti on haridusgrupi poolt välja valitud residendid enam kui valmis selgitama ja vastama tekkinud küsimustele. Ja lisaks on võimalik luua kontakte tulevikuks, mis ennast ühel hetkel kindlasti ära tasuvad. Paraku võib ka juhtuda, et valitud eriala kaotab enda veetlevuse ning tuleb hakata valikuid ümber hindama, ent mida varem, seda parem. Kokkuvõtteks – veetes ühe päeva jälgides residendi tööd, ei ole kaotada mitte midagi, aga võita kõik. Tegemist on äärmiselt huvitava ja nii mõnegi tudengi jaoks ka kanda pöörava kogemusega.

Abiarsti ja üldarsti ellujäämiskursused

Asuda tööle abiarstina/üldarstina – see võib tunduda alguses karmim, kui olla Robinson Crusoe Meeleheite saarel. Sa oled relvitu ja ette valmistamata, ka leebe tuuleiil võib pühkida peast kõik arstiteaduskonnas omandatud teadmised. Käeliste oskustega on ka nii nagu on. Sind visatakse vette keset tundmatut ookeani ning peas terendab vaid üks mõte – ujuda! Aga vesi on kõikjal Su ümber ja kallast pole näha. Kuhu võtta suund, ei tea. Tegelikult ei ole asi üldse nii hull. Arstiteaduskond annab meile tööriistad, meil jääb üle õppida neid kasutama. Siin tuleb Sulle appi haridusgrupp, kes pakub võimalust vaadata enda teadmistele natuke teise vaatenurga alt. Me läheneme probleemidele just olukorrapõhiselt, et parendada süsteemset mõtlemist ning õppida panema kokku seda puslet, mis patsiendid sümptomite näol Sinu ette laotavad. Lõpuks tekib arusaam, kuidas sobitada enda olemasolevad teadmised just nendesse enamlevinud olukordadesse, millele Sa töös abiarstina/üldarstina lahenduse pead leidma. Peamine rõhk on just patsiendi esmasel käsitlusel. Tule ja õpi ellu jääma!

16. septembril 2016 kompasid arstitudengid üritusel “Teekond õige diagnoosini – TV vs elu”  Linkbergi auditooriumi mahutavuse piire

16. septembril 2016 kompasid arstitudengid üritusel “Teekond õige diagnoosini – TV vs elu” Linkbergi auditooriumi mahutavuse piire

Teekond õige diagnoosini – TV vs elu

„Kas Sa uut House’i osa vaatasid? Nii, ja mida sa arvad? Mina ka ei tea. Põnev oli küll, aga kas päriselt käib ka kõik nii? Dr House on küll üks tark vana, aga ta teeb ju nii palju vigu, enne kui õige diagnoosini jõuab. Ja iseloom on tal ka keeruline, ei sobi ühele korralikule arstile.“ Tegelikult lähevad ka ekspertide arvamused meditsiiniseriaalide osas lahku. Mõned leiavad, et tegemist on meditsiinikaugete stsenaariumidega, samas mõned peavad neid põnevusega pikitud arstirealismiks. Võta siis kinni. Inimesed on iseloomult erinevad ja ka Eestis on küllap igas haiglas oma dr House, selle vastu ei saa. Küll aga on võimalik õppida vigadest, mille meelelahutuslik televisioon meile ette söödab. Selleks on leidnud haridusgrupp vahva viisi – aruteluõhtud, kus alguses vaadatakse suurelt ekraanilt üks osa mõnest rohkem või vähem tuntud meditsiiniseriaalist ning pärast toimub diskussioon selles episoodis käsitletud probleemi eriala spetsialisti eestvedamisel, kuidas päriselt sellist juhtumit käsitletakse, mis on seriaalis totaalselt väär ja kus võiks peituda tõetera.  Ühesõnaga – saab kino ja targaks saab ka. Kõlab nagu hea plaan!