Maarjamõisa mõisa rajamise loost on teada, et see eraldati Tähtvere mõisa maadest 1730. aastatel. 1909. aasta seisuga kuulus mõis riigile, olles samal ajal Riia ja Miitavi (Jelgava) kreeka-katoliku piiskopi käsutuses. 1911. aastal kingiti Maarjamõisa mõis Tartu Ülikoolile. Mõisa ühekorruseline lameda katusega puidust peahoone on ehitatud arvatavasti 19. sajandi alguses. Hoonet on kasutatud elamuna. Säilinud on hoone ees asuv väike park ning mõned kõrvalhooned.

20. sajandi alguses ehitati Maarjamõisast põhja poole Ülikooli Kliinikumi kompleks, mida hiljem on pidevalt laiendatud. Nimetatud kompleks sai Maarjamõisalt oma nime. Mõisasüda on jäänud Tartu linna sisse ning on ümbritsetud hoonestatud kvartalitega. Mõisasüdames leidub väike park, mõisa juurde kuulub ka üks väheseid allesjäänud tiike Tartus.

Mõtet Maarjamõisa mõisast kui üliõpilaste pesapaigast mõlgutati aastaid. Selleteemalisi kõnelusi peeti Tartu Ülikooli Kliinikumiga ligikaudu viis aastat. Detsembris 2012 jõuti sinnamaale, et peeti läbirääkimised SA TÜK juhatusega ning jaanuaris 2013 sõlmitigi Lunini 12 asuva Maarjamõisa mõisa kasutusleping TÜ Kliinikmi ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi vahel. Juba veebruaris 2013 toimusid esimesed seltsi korraldatud üritused Maarjamõisa mõisas.

Lepingu pooled on kokku leppinud, et töötavad ühiselt hoone parema tuleviku nimel. Nii TÜ Kliinikum kui EAÜS näevad hoonet tulevikus Maarjamõisa meditsiinilinnaku üliõpilasmajana.

Maarja mõisa kasutamisluba on ürituste läbiviimiseks võimalik taotleda kõikidel eraisikutel ning juriidilistel isikutel. Kasutustingimustega saab tutvuda siin.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi traditsiooniline sügispiknik Maarjamõisa mõisa õuealal

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi traditsiooniline sügispiknik Maarjamõisa mõisa õuealal