Juba 2011. aasta suvest alates on kõigil vähemalt IV kursuse läbinud arstitudengitel võimalus töötada abiarstina juhendaja juhendamisel ja vastutusel. Kui varasemalt oli arstitudengitel võimalus haiglaeluga kokku puutuda, töötades põetajana või pärast III kursust abiõena õe juhendamisel, siis 2011. aastal avanes võimalus praktiseerida ülikoolis õpitut juba arsti käe all. Abiarsti töö seadustab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 16. detsembril 2010.

Seaduse kohaselt on abiarst tervishoiutöötaja registreeringut mitteomav isik, kes osaleb terviseteenuse osutamisel, on vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng (läbinud IV kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained) ning täidab arstikohustusi oma pädevuse ja oskuste piires vastutava arsti juhendamise ja järelvalve all.

Niinimetatud abiarsti ehk tervishoiuteenuse osutamisel osaleva arstiteaduskonna üliõpilase töötamist reguleeriva seaduse vastuvõtmisega on loodud tudengitele lisavõimalus töötada omandataval kutsealal ja saada sel teel väärtuslikke kogemusi. Ühtlasi on sellega antud tudengitele signaal, et nad on Eestis oodatud ja vajalikud.

Nüüdseks on arstitudengitel juba kuus aastat olnud võimalus praktiseerida suvel Eesti haiglates oma tulevasel erialal. Kogu selle aja jooksul on EAÜS teinud järjepidevalt tööd, et kaardistada praeguse süsteemi head ja vead ning arendada süsteemi paremaks nii arstitudengitele kui tööandjatele. Selleks on viidud nii tervishoiuasutuste kui abiarstina töötanud tudengite hulgas läbi küsitlusi ning käidud kohtumas nii Sotsiaalministeeriumi kui ka erinevate osapoolte esindajatega.

Süsteemi suuremateks kitsaskohtadeks olid tudengitel e-tervise infosüsteemile ligipääsu puudumine ning retseptide kirjutamise õiguse puudumine. EAÜSi töö ja vaeva tulemusena võeti aastal 2017 vastu Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuseelnõu, mille jõustumisega võimaldatakse abiarstile ligipääs e-tervise infosüsteemile. Muudatus võimaldab tudengitest abiarstidel näha patsiendi varasemaid haigusi ja seeläbi paremini abistada arsti, teha patsiendile põhjalikumat esmast läbivaatust ja valmistada ette vajalike dokumente ning retseptipõhjasid.

Jätkuvalt on probleemiks riikliku rahastuse puudumine, mille tõttu tõttu tuleb haiglatel endil leida rahalisi vahendeid arstitudengite palkamiseks. Seetõttu väiksemad haiglad, kus abiarstide abi rohkem vaja läheks, neid sageli endale lubada ei saa. Hetkel puudub abiarstidel kohustus tööle asumisel end Terviseametis või mõnes muus asutuses registreerida, mistõttu puudub ülevaade, kui palju aastas keskmiselt Eesti tervishoiuasutustes abiarste tööl on. Hinnangulist informatsiooni pakuvad vaid EAÜSi läbiviidavad tagasisideküstilus.

Tagasiside abairstidelt ja tervishoiuasutustelt