Alates 2011. aasta suvest võib seaduse kohaselt tervishoiuteenuse osutamisel osaleda vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng, kes täidab arstikohustusi oma pädevuse ja oskuste piires vastutava arsti juhendamise ja järelvalve all, omamata sealjuures tervishoiutöötaja registreeringut. (https://www.riigiteataja.ee/akt/105012011012)

Mis kasu saab sellest Eesti tervishoid?

  • Lihtsamate ülesannete delegeerimine võimaldab juhendajate tõhusamat ajakasutust ning seeläbi vähendada koormust.
  • Arstikutsele omaselt pärandatakse oma teadmisi nooremale põlvele.
  • Kaugemas perspektiivis paraneb ravikvaliteet, kuna tulevastel arstidel on võimalik juba varakult rakendada ülikoolis saadud teadmised praktikasse, seeläbi kinnistada oma teadmisi ja suurendada kogemustepagasit.
  • Tulevastel arstidel on võimalus töötada oma tulevasel erialal Eestis ning seeläbi luua ametialaseid sidemeid, mis pikaajaliselt aitab kaasa tervishoiu järjepidevuse tagamisele.

Mis kasu saavad arstitudengid?

  • Ülikoolis õpitud oskuste ja teadmiste rakendamine õpingute ajal kinnistab õpitud teooriat paremini.
  • Arstile omase vastutuse tajumine saab alguse juba tudengipõlves.
  • Areneb arstlik mõtlemine.  
  • Omandatakse meeskonnas töötamise kogemus ning mõistetakse erinevate tervishoiutöötajate rolli süsteemis.
  • Tekib parem arusaam Eesti haiglate ja perearstikeskuste töökorraldusest.

Mis kasu saab patsient?

  • Arsti jagatud töökoormus annab arstile rohkem aega iga patsiendi jaoks.
  • Patsiendi usaldus raviasutuse vastu tõuseb, nähes, et haigla panustab noortesse arstidesse.
  • Küllaldast kogemust  omandanuna on arstiüliõpilasest kasu koormuse ning seeläbi järjekordade vähendamisel.

Kus võiks arstiüliõpilasest kasu olla?

IV kursuse lõpetanud arstitudeng on omandanud teadmisi ja oskusi järgmistes ainetes

Sisehaigused

  • reumatoloogia
  • gastroenteroloogia
  • hematoloogia
  • endokrinoloogia
  • kardioloogia
  • pulmonoloogia
  • nefroloogia
  • nakkushaigused
  • laborimeditsiin

Kirurgia

  • veresoontekirurgia
  • üld- ja abdominaalkirurgia
  • traumatoloogia ja ortopeedia
  • lastekirurgia
  • uroloogia
  • torakaalkirurgia
  • kardiokirurgia

Anestesioloogia ja intensiivravi
Onkoloogia
Silmahaigused
Inimese molekulaarne ja kliiniline geneetika
Sõja- ja katastroofimeditsiin

V kursuse lõpetanud tudeng on läbinud järgnevad tsüklid:

  • perearstiteadus
  • kriitilised seisundid erakorralises meditsiinis
  • naha- ja suguhaigused
  • naistehaigused ja sünnitusabi
  • lastehaigused
  • neuroloogia ja neurokirurgia
  • psühhiaatria
  • kõrva-nina-kurguhaigused
  • taastusravi
  • kohtuarstiteadus
  • kliiniline radioloogia
  • kliiniline farmakoloogia
  • tervishoiukorraldus ja tervishoiuökonoomika

Kohustused ja vastutusala

Arstiüliõpilane kuulub patsiendi ravimeeskonda. Ta saab hakkama klassikaliste ja laialtlevinud haigusjuhtude diagnoosimise, ravi ordineerimise ning raviskeemi selgitamisega. Värskelt tugeva teoreetilise õppe läbinuna saavad arstiüliõpilased olla abis ka diferentsiaaldiagnostiliste küsimuste lahendamisel. Arstiüliõpilase tegelikud töökohustused ja vastutusala kujuneb välja tema ja juhendaja vahelise usalduse alusel ja konkreetse arstiüliõpilase senistele kogemustele ja omandatud teadmistele tuginedes.

Võimalikud tööülesanded perearstikeskuses

  • Anamneesi võtmine
  • Patsiendi läbivaatus ning objektiivse leiu kirjeldamine
  • Sissekannete tegemine, kokkuvõtete ja epikriiside koostamine  
  • Lapse arengu jälgimine ja võrdlemine eakohaste normidega
  • Analüüside ja uuringute tellimine
  • Uuringutulemuste ja analüüside selgitamine patsiendile
  • Esmane diagnoos
  • Esmase raviplaani koostamine ja olemasoleva raviplaani korrigeerimine
  • Saatekirjade kirjutamine
  • Ravi ja haiguse selgitamine patsiendile
  • Patsiendi nõustamine ja soovituste jagamine, sealhulgas ka telefoni ja e-meili teel
  • Dokumentide (nt eri tervisetõendid, haigusleht) vormistamine  
  • Lihtsamad protseduurid: vererõhu mõõtmine, EKG teostamine ja interpretatsioon, rinoskoopia, otoskoopia, otsene larüngoskoopia, haavade sidumine ja puhastamine, süstimine,  veresuhkru ja INR määramine, uriini ribaanalüüs.
  • Erinevate protseduuride teostamine pärast väikest õpetust: günekoloogiline läbivaatus ning analüüside võtmine, haavade õmblemine, kõrva loputamine, erinevad punktsioonid, liigesesisesed süsted, abstsesside avamine ja dreneerimine, sissekasvanud küüne eemaldamine jne.

Arstiüliõpilase kohustused

  • Arstiüliõpilane kohustub täitma temale kokkuleppe korras määratud ülesandeid.
  • Arstiüliõpilane kohustub vastutama temale kokkuleppe korras määratud ülesannete täitmise kvaliteedi eest.
  • Probleemi või kahtluse tekkimisel peab arstiüliõpilane pöörduma oma juhendaja poole. Kui juhendaja ei ole nõus arstiüliõpilast juhendama või ei ole kättesaadav, vastutab juhendaja.
  • Arstiüliõpilane on kohustatud konfidentsiaalsusele vastavalt arstieetika koodeksile.

Tööandja kohustused

  • Tööandja kohustub sõlmima arstiüliõpilasega kirjaliku töölepingu.
  • Tööandja kohustub määrama arstiüliõpilasele juhendaja.
  • Tööandja kohustub maksma arstiüliõpilasele tasu, tasu suurus võiks olla 60% arsti palga miinimumist.
  • Toetudes märtsis 2017 jõustunud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadusele, kohustub tööandja tegema enda poolt kõik, mis tema võimuses, et tagada abiarstidele ligipääs e-Tervise infosüsteemile ning võimalus koostada retseptipõhjasid enda isikliku konto alt (https://www.riigiteataja.ee/akt/121022017002).

Juhendaja kohustused

  • Juhendaja kohustub määrama arstiüliõpilasele jõukohased ülesanded.
  • Juhendaja kohustub tagasisidestama arstiüliõpilase tehtud tööd.
  • Juhendaja kohustub olema arstiüliõpilasele sõltuvalt ametialase probleemi tõsidusest mõistliku aja jooksul kättesaadav.