Alates 2011. aasta suvest võib seaduse kohaselt tervishoiuteenuse osutamisel osaleda abiarstina vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng, kes täidab arstikohustusi oma pädevuse ja oskuste piires vastutava arsti juhendamisel ja järelvalve all, omamata sealjuures tervishoiutöötaja registreeringut.
Abiarstindus
Kes on abiarst?
Abiarstinduse projektijuht
Mariliis Pärn abiarst@eays.ee
Seaduse kohaselt on abiarst tervishoiutöötaja registreeringut mitteomav isik, kes osaleb terviseteenuse osutamisel, on vähemalt IV kursuse läbinud arstitudeng (läbinud IV kursuse õppekavas olevad kohustuslikud ained) ning täidab arstikohustusi oma pädevuse ja oskuste piires vastutava arsti juhendamisel ja järelvalve all. Kui varasemalt oli arstitudengitel võimalus haiglaeluga kokku puutuda töötades põetajana või pärast III kursust õe juhendamisel abiõena, siis 2011. aastal avanes võimalus praktiseerida ülikoolis õpitut juba arsti käe all. Abiarsti töö seadustab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 16. detsembril 2010.
Abiarstinduse algus
Niinimetatud abiarsti ehk tervishoiuteenuse osutamisel osaleva arstiteaduskonna üliõpilase töötamist reguleeriva seaduse vastuvõtmisega on loodud tudengitele lisavõimalus töötada omandataval kutsealal ja saada sel teel väärtuslikke kogemusi. Ühtlasi on sellega antud tudengitele signaal, et nad on Eestis oodatud ja vajalikud. Nüüdseks on arstitudengitel olnud juba üle kümne aasta võimalus praktiseerida Eesti haiglates oma tulevasel erialal.
Arengud abiarstinduse süsteemis
Juba abiarstide töötamise algusest tervishoiuasutustes on EAÜS teinud järjepidevalt tööd, et kaardistada praeguse süsteemi head ja vead ning arendada süsteemi paremaks nii arstitudengitele kui ka tööandjatele. Selleks on viidud pea iga-aastaselt läbi küsitlusi tervishoiuasutuste ning abiarstina töötanud tudengite seas (vt. viimaseid tagasisidesid kõrvalribalt), lisaks on käidud kohtumas Sotsiaalministeeriumi ja erinevate osapoolte esindajatega ning viimastel aastatel on korraldatud ka abiarste haiglatööks ette valmistavaid koolitusi.
Süsteemi suurimad kitsaskohad tudengitele on olnud e-tervise infosüsteemile ligipääsu ning retseptipõhjade kirjutamise õiguse puudumine. EAÜSi töö ja vaeva tulemusena võeti aastal 2017 vastu Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatuseelnõu, mille jõustumisega võimaldatakse abiarstile ligipääs e-tervise infosüsteemile. Muudatus võimaldab tudengitest abiarstidel näha patsiendi varasemaid haigusjuhte ja seeläbi paremini abistada arsti, teha patsiendile põhjalikumat esmast läbivaatust ja valmistada ette vajalikke dokumente ning retseptipõhjasid. Pika töö tulemusena pääsevad abiarstid alates 2021. aasta suvest ka oma isikliku konto alt digiloosse teatud tervishoiuasutustes. Jätkatakse pingutusi, et abiarstid pääseksid isikliku kontoga digiloosse kõikides Eesti tervishoiuasutustes. Samuti toimus suur läbimurre 2021. aastal kui esmakordselt fikseeriti abiarstide miinimumpalk tervishoiuvaldkonna kollektiivlepingusse.
Eesolevad plaanid abiarstinduses
● Võimaldada ligipääs digiloole abiarsti enda kontoga kõigis Eesti tervishoiuasutustes
● Jätkata ja arendada tööpakkumiste vahendamist töökuulutusplatvormidel
● Tagada riiklik rahastus abiarstide palkamiseks, kuna rahaliste vahendite nappus on tihtipeale põhjuseks, miks ei saa lisatööjõudu vajavad väikehaiglad või perearstikeskused abiarstide palkamist endale lubada
● Muuta mõiste “abiarst” seadusandlikult IV kursuse läbinud tudengiks, kes osutab tervishoiuteenust ning määrata
tema õigused-kohustused antud töökohal
● Jätkata abiarste tööks ettevalmistavate koolituste korraldamisega
● Luua abiarstile tervishoiutöötaja kood, mille alusel saaks ülevaate abiarstide arvust tervishoiusüsteemis
Abiarstinduse töörühm 2022/23
“2022. aasta tagasiside esitlemine Eesti Haiglate Liidu sügiskonverentsil”